Tulede süütamise tseremoonia viisime läbi nii, nagu enne sõda toimiti: kõigepealt süüdati tuli tõrvikus, siis pandi see ümber tormilaternasse ja sihtpunkti saabudes kanti tagasi tõrvikusse. Üks ajakirjanik, kes juhtus tõrvikutulede kustutamist nägema, tegi sellest kohe uudisnupu, väites, et kõik on pettus: tuli pannakse küll põlema, aga kustutatakse natukese aja pärast jälle ära. Selgitasin ajakirjanikule tule viimise korda ja ajalugu, mille peale tema ainus küsimus oli, et mis asi see „tormilatern” on?
Esimesed gaasitõrvikud valmisid meil 1995. aastal tänu mitmete heade ja isamaaliselt mõtlevate inimeste ja firmade abile ning koostööle – nimetagem siin Matti Linnamäe, Rein Kaljuraid, Aarne Toivar jt., kes minu palvet kuulda võtsid ja abikäe ulatasid. Neid uusi gaasitõrvikuid kasutasime esimest korda paraadil Pärnus ja vaatamata tugevale vihmasajule, põlesid kõik tõrvikud kogu tseremoonia ajal. Gaasi balloonides jätkus ka maakondade tseremooniate korraldamiseks, et valdade tuled süüdata.
Nagu juba öeldud, ei finantseeritud esimestel aastatel Võidupüha üritusi ministeeriumi ega Kaitseliidu eelarvest, vaid pidime otsima ise lahendusi ja viimases hädas veel puuduvate rahaliste vahendite leidmiseks ürituse eelarve koostama ja seda valitsuses kaitsma. Raha, mida niigi oli vähe, eraldati neil puhkudel napilt ja valitsuse reservfondist. Alles mitmed aastad hiljem,1996. aastal ilmus eelarvesse rida „riiklikud visiidid ja tseremooniad”.
Algusaastatel tuli just välisministeeriumi protokolliosakonnal leida lahendusi ja presidendile abiks olla. President Meri oli kõva töömees, aga ka ehtne loomeinimene ja seetõttu oli temaga vahel väga raske.Tihti tuli käigupealt plaanitut muuta ja asju ringi teha… Leppisime presidendiga kokku, et suvised Võidupüha üritused toimuvad maakondades ja talvised vabariigi aastapäeva tähistamised Tallinnas. Samuti sai kokku lepitud, et iga viie aasta järel, kui tähistame Võidupüha juubelit, süütame Eesti ja Läti presidentidega Võidutule Võnnus/Cesises. Seda kokkulepet ja nüüdseks väljakujunenud traditsiooni oleme suutnud vaatamata mitmetele erimeelsustele ja mõningatele arusaamatustele ka enam vähem hoida.
…Ühel aastal ei saanud me, vaatamata mitmetele plaanitud kohtumistele Kadriorus, kuidagi presidendilt teada, millises linnas tuleb üritus läbi viia. Toompealt hoiatati, et kui me järgmiseks valitsuse istungiks Võidupüha toimumise kohta ei nimeta ja rahataotlust ei esita, siis meile raha ei eraldata ning üritused tuleb ära jätta. Hädaga meenus mulle lugu tudengipõlvest, kus osa üliõpilasi kasutas eksamil ühte suurt laenatud pintsakut, millele oli õmmeldud kaks sisetaskut. Vastama minnes, tõmbasid tudengid pintsaku kordamööda selga, lühematel meestel lohisesid käised ja hõlmad muidugi maas, kuid taskutes olid juba varem valmis kirjutatud eksamiküsimuste vastused.Viimases hädas otsustasin kasutada sama nippi. Õmblesin oma pintsakule kaks suurt sisetaskut, kuhu panin valmis trükitud materjalid kõigi nende Võidupüha linnade kohta, millest presidendiga varem juttu oli olnud. Need olid Võru, Viljandi, Pärnu ja Narva. Läksin Kadriorgu ja lugesin presidendile need nimed ette. Ise kartsin, et äkki on nõunikud sellesse loetellu veel uusi linnu jõutud lisada. Presidendil, nagu alati, oli kiire ja et minust kiiremini vabaneda, ütles: „Valmista ette paberid Võidupüha läbiviimiseks…. Pärnus!” ja tahtis juba lahkuda, kui haarasin kärmelt pintsaku sisetaskust valmis komplekti Pärnu ürituste päevakava ja lisadega. Palusin tal nendega tutvuda ja viseerida. President oli üllatunud: „Juba valmis, kas sul kirjutusvahend on?” Tehes mõningad märkused ja täiendused, andis ta oma kinnituse ja nii saimegi järgmisel hommikul alustada täie jõuga Võidupüha ürituste ja paraadi ettevalmistusi.
23. juuni VÕIDUPÜHA
Võidupüha paraadide traditsioon koos võidutule süütamisega sai taastatud Eestis 1993. aastal, ning seni on need toimunud: 1993 Tallinn,
1994 Tartu,
1995 Pärnu,
1996 Narva,
1997 Võru,
1998 Viljandi,
1999 Valga,
2000 Haapsalu,
2001 Pärnu,
2002 Põlva,
2003 Jõhvi,
2004 Rakvere,
2005 Paide,
2006 Saaremaa
, 2007 Rapla,
2008 Tallinn,
2009 Jõgeva,
2010 Viljandi,
2011 Tartu,
2012 Pärnu,
2013 Haapsalu,
2014 Valga, 2015 Kärdla, 2016 Võru
Jüri Trei
Mereväeleitnant (R), Võidupüha ürituste peakorraldaja 1993-1999 ja hilisem nõustaja
