Ei mäletagi aega, ku põle elanud lumeta. Täpsemalt, olen alati elanud maal, kus lund tuleb, kas vähe või palju, aga ikke on teada, et ega see taiva jää. Lumesadu on osa looduse võludest, aasta-ajad põleks kudagi õiged, ku puuduks pakane, krõbe külm. Ka päivi, mil sajab rahet või jalge all lirtsub lobjakas. Lörtsiga oleme kahjuks tolle kliimasoojenemisega ära arjunu.
Siin Lõuna-Ontaarios oleme juba seda kogenud, et sohvrid on osanud suvel unustada, kuda libedal teel roolida, et magistraalidel on selliseid idioote rohkem noil päivil. Selles enesekeskses ilmas kipuvad paljud unustama, et lund tuleb nautida, just nigu lapsed kelkudega küngastel. Mitte kiruda. Unustame ka, et siia on sattunud inemesi, kes põle lund elus varem näinud.
See kik tuli meelen, ku noorsand näitas mulle oma lollitelefoni ekraanilt üht vau hetke, mis olla viraalseks läinu. Mis tähendavat mette nakkusaigust nigu pandeemiat, aga tohutu tähelepanu saavutamist internetis, mida miskipärast mõõdetakse hittide järgi.
Elukutselised vutimehed võistlesid tol päival, ku edimäne lumi tuli, kaalul siinse riigi meistritiitel. Nigu profispordis ikke, on igas meeskonnas palgasõdureid, kes suurema raha uvides võistlevad kaugel oma kodumaalt. Mõnigi selline on ekvaatori lähedal asuvast riigist, kus lund kunagi ei saja. Üits selline sportlane nägi tänavu esmakordselt lund just siin maal. Ja lõi nüüd kuulsaks saanu värava lumesajus. Viraalne värav olevat jääpurika nime saanud.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
