Minusugusel jutukal on õnneks naabrite hulgas ikke olemas neid, kes on nõus mette ainult mind ära kuulama ku ma vilusofeerima asun, aga on ka varmad oma arvamusi lisama. Üheks selliseks on pärsia päritolu insener, kes sai kõrghariduse jänkidemaal. Siis, ku endine pärsia oli iraaniks ümber nimetatu ja oli targem esineda mette ku iraanlane aga pärsialane. See oli enne terrorismi ajastut.
Naabrimees on elanud mitmes, mitmes riigis. Otsustas Kanada kasuks, kinnitas kanda lõplikult siin, kuna monreaali ekspol 1967. aastal käimine jättis hea mulje. Kolis siia, ku šahhide dünastia kukutati, iraani asusid juhtima mullad ja teised usuhullud. Praegu aga kurdab, et langetas vale valiku. Oleks pidanud austraallaste poole vaatama. Tema arust viimane riik, kus elada lubatakse nigu ineme piaks.
Mor, nii on ta nimi, räägib inglise keelt aktsendiga nigu minagi. Muidu aga ei anna välja oma tagapõhja, tal silmad sinised, juus lumivalge. Võiks eurooplane olla. Läks aastaid, enne ku ta oma tausta minuga jagas. Kartis miskiperast, et ma kuulun nende hulka, kel on eelarvamused. Sugugi mette, inemest hindan ta tegude, olemise järgi, mette ta rahvuse. Rassist ma põle. Isegi ku mõne rahva käitumine ei meeldi.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
