Minusugusel jutukal on õnneks naabrite hulgas ikke olemas neid, kes on nõus mette ainult mind ära kuulama ku ma vilusofeerima asun, aga on ka varmad oma arvamusi lisama. Üheks selliseks on pärsia päritolu insener, kes sai kõrghariduse jänkidemaal. Siis, ku endine pärsia oli iraaniks ümber nimetatu ja oli targem esineda mette ku iraanlane aga pärsialane. See oli enne terrorismi ajastut.
Naabrimees on elanud mitmes, mitmes riigis. Otsustas Kanada kasuks, kinnitas kanda lõplikult siin, kuna monreaali ekspol 1967. aastal käimine jättis hea mulje. Kolis siia, ku šahhide dünastia kukutati, iraani asusid juhtima mullad ja teised usuhullud. Praegu aga kurdab, et langetas vale valiku. Oleks pidanud austraallaste poole vaatama. Tema arust viimane riik, kus elada lubatakse nigu ineme piaks.
Mor, nii on ta nimi, räägib inglise keelt aktsendiga nigu minagi. Muidu aga ei anna välja oma tagapõhja, tal silmad sinised, juus lumivalge. Võiks eurooplane olla. Läks aastaid, enne ku ta oma tausta minuga jagas. Kartis miskiperast, et ma kuulun nende hulka, kel on eelarvamused. Sugugi mette, inemest hindan ta tegude, olemise järgi, mette ta rahvuse. Rassist ma põle. Isegi ku mõne rahva käitumine ei meeldi.
Naaber võttis asjad ilusti kokku. Et siin riigis elada peab olema kannatust ja kopsakas rahakott.
Mor on pinsjunär nigu minagi. Ta abikaasa on noorem, jõudis äsja sellesse auväärsesse ikka. Kut pinsjun ep tule ega tule. Mis ommeti on lahti? Ta katsus telefoni teel ja elektrooniliselt riigiametiga ühendust võtta. Mille nimi on Service Canada. Mor leiab, et see nimi on vale. Ei mingit serviisi, ei teenistust. Kõnõtraadil ootas kaua, lõpuks teatas arvutist tulnu hääl, et täna põle aega inämp kõne vastu võtta, kõlistage omme tagasi. Ning sama ooper kordus siis järgmisel ommungul. Ta epostidele ei vastanud keegi. Mis ime siis, et uus piaminister, kes nime järgi sobib, kuna karni on ju tsirkusetööline, tahab bürokraatide tiibu kärpida. Eriti neid, kes töökohal ei taha olla, tööd teha. Kodunt on ju mugavam luusida.
Naaber võttis asjad ilusti kokku. Et siin riigis elada peab olema kannatust ja kopsakas rahakott. Nendeta ei tule toime. Tema sõnul vaja on peisienssi (mette too kaardimäng, mis on pasjanss). Alul maksad riigile nii et seda nägu, siis ootad tulemusi. Ning ku riigilt pead saama raha, näituseks pinsjunit, siis kannata kasvõi viimsepäivani.
Vabarna Volli
