Olen tänulik, et ma seal Moreaalis, Keebeki vägevas linnas ei ela, viimased kaks lumetormi on jällegi sajandi ilmasündmus. Rekordiliselt isegi rohkem kui möödunud sajandi suurim lumesadu. Linnahallitus on teatanud, et sahad ei tule toime, tuleb krusadega lund mujale kärutada. Eks too vana linn ole kitsate ja käänuliste tänavatega selline paik, kuhu lund lihtsalt ei ole kusagile visatagi.
Nigu minagi siin ähkides ja puhkides tunnistasin. Ühel pool on piirihekk, selle ette hange ehitada ei saa. Nii et tuleb kik murule vista. Aga eks ma põle juba kaua inämp kevadekana. Ei äbene tunnistamast, läks kaks päeva selleks, ning siis põmm, uus pomm taevast. Ja meie kohalikud sahamehed mind ei austa, ajavad valli autotee ette. Mina rookigu siis linnateed, ja see pole inämp lumi, vaid lörtsiga kokku kõva raske kamar.
Ühtepidi uhke surm, ikke rakkes töömees lõpuni. Teistpidi aga oleks ta ehk veel ikke meie hulgas, ku oleks kutsunud nooremad, palgalised higistajad välja.
Temake tuletab mulle ikke meelde, kuidas paar tänavat eemal elav kaasmaalane, siis täpselt minu praeguses eas, läks samuti kuraasikalt külma kingitud vaipa kloppima, ütles kaasale, et mis muret, jalad ja turi teevad ikke töö ää. Kut unustas et rammu võis olla, aga too süda, no see võib üles ütelda. Ning viskas vedru välja. Ühtepidi uhke surm, ikke rakkes töömees lõpuni. Teistpidi aga oleks ta ehk veel ikke meie hulgas, ku oleks kutsunud nooremad, palgalised higistajad välja.
Või nigu mul üleaedne, noorem naisterahvas, sai alles seitsmekümneseks, kes on juba mitu aastat massinaga oma tee puhtaks puhunud. Tuli jõulukuul isegi, siis ku talve esimene suurem lumesadu, mäletate ju küll, üle mitme hea aasta olid meil valged jõulud, oma võimsat Juhan Hirve (vabandust, see ju meie keeli tolle massinategija) abiks pakkuma. Kuna ma just sel hetkel maadlesin tolle kurikuulsa valliga, võtsin pakkumise vastu. Ikke teiste tehtu, mitte taevast tulnu.
Kut vist annan tänapäevil päris armetu kuju pildi. Et kaks labidatäit kasvavasse hange, siis puhkan. Kuda muidu seletada seda, et möödunud nädalil juhtus kahel korral, et tuldi vanakõbõkõsõlõ abi pakkuma, et ma infarkti ei põeks! Minu igi nigu ei tohiks ju ennast nii kütta. Häid inemesi on siin maamunal õnneks ikke. Kut rookisin jonniga lõpuni ise.
