See keelte miksamine põle minu maitse järgi. Kohalik keel küll selge, aktsent juures, no missest, teised saavad ikke aru. Nalja võib teha, naljast saan arugi, just nigu ma valisin selle keelte segamise sõna. Kuna me kõik unustame vahel, kus me oleme. Aga teadlikult? No võtan eeskuju ja kirjutan järgmised reakesekesed sellest, kudas isekad inemesed, enesekesksed lärmajad lisavad mu pingetele oma tetsipellidega. Mille kohta siin maal öeldakse nois pollutsioon, järelikult tegijad on käratsejad. Noist reostajatest on mul villand.
Vaat, mina kogun vaimset jõudu mitte nelja seina vahel, katuse all, keldri jaheduses, vaid vabas õhus liikudes. Õrnad tuuled puhuvad, päikese paitavad kiired soojendavad südant, linnulaul, oravate nagistamine ja riidlemine – see kik pühib pööningult iga mure ja vaeva. Käivitab tihti mõttemootori, lubab vastiku maailmaga tasemel suhelda.
Saan veel aru, et roolis on vaja meelelahutust, kut mõni peab seda tümpsu valjult kuulama. Lahtiste akendega. Suurtest teedest selle tõttu hoidungi.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
