Kut ühes olulises aspektis me erineme parajalt. Mina olen torisedes ning puigeldes vastu võtnud tõiga, et internet on olemas ning et sellel on, vähemalt kontaktipidamisel, plusse. Aga seda enese ajaruumis, tempos, rütmis. Ei mu nutitelefon (mille Ets mulle kinkis, kuna tal oli uut, vägevamat vaja, saades aru, et vanakõbõkõsõlõ sobib aegunud iifoon küll ja küll) minuga reisi, ainult siis, ku on karta, et bussi- või autosõit venib. Mu arvuti, olen vist varem kirjutanud, on mette ainult leeris käinu, aga võiks juba tanu all olla, nii vana juba. Teeb töö ära, truu teener mul, miks ma uut peaks ostma?
Ets peab iga uuendusega sammu. Ta juhtub olema õunafirma ümmardaja, kuigi tal lauaarvuti on piisii. Kokku on tal neid seadmeid viis, kujutage ette. Laual uhke lameda ekraaniga töökohaga ühenduseks ilmatu suur internetimassin. Siis on tal sülearvuti, see aga tolle sama äppli oma. Sellest väiksem seadeldis, tahvelarvuti, mille vajadust ta seletab sellega, et see olevat äppisõbralik, mitte nii suur ja raske. No muidugi ka nutitelefon, millega ta minu teada vaid harva helistab, ainult tekstib ja uurib tolle GPSiga kuhu minna kõige kärmemini.
See viies vidin on mulle mõistatuseks. Äpple on leiutanud käekella, mis täidab nutitelefoni rolli. Isegi ku see on randmel peab aga nutitelefon vahendajana olema kas taskus, peos või kuskil ligidal. Sellega saab nigu spioon kõnõtraadiga sosistada. Loeb ka muu hulgas igat ta jalasammu, et saavutaks mingi uduse päevanormi. Paras idiootsus mu arust, kesse tahab teada mitu korda kand ja varvas on liikunud. Võtab patseeringu mõnu ära.
Mulle ubinad maitsevad väga. Siin maal arvatakse, et õun päevas hoiab tohtri eemal. Ütlesin seda Etsile, ku ta viisakalt järjekordselt päris, mida me jõuludeks soovime. No meil ju kik olemas, mis vanainemestel tarvis. Tervist ei saa keegi kinkida, vaid teisele soovida. Kordasin talle siis siin varemkirjutatut. Mu elu parim jõulukingitus oli pärast sõda apelsin. Olen hiljuti lugenud seitungist teiste vanurite mälestusi. Jõuluks apelsin olevat paljudel olnud erakordne hetk, selline, mis jäädavalt on mälus.
Võite oma äppleid teistele kinkida, aga ku mul põle apelsine jõululaubä vaagnas olemas, põle need mingit pühad. Et maa peal oleks rahu on unelm, aga rahulikke jõule võin küll kõigile siin soovida.
