Kut ei. Kooliaasta on alanud, jubagi ülekoormatud suurlinna tänavatel on autosid palju, palju rohkem. Kuna Atsi ja Manni, igas vanuses paistab, ei juleta ise kooli saata. Mis sest, et kõmpimine on tervisele hea, õpetab ka tissipliini, olla teadlik sellest, mis ümber toimumas. Aga emme roolis, neiu kõrval telefonis. Õpib, noh.
Meil on koolide lähistel õpilaste turvamiseks ristmiku ületamiseks selleks palgatud inimesed, tavaliselt ise vanavanemad, sõbralikud ja hoolsad. Oleks aga sohvritel sama lähenemine. Nendele tähendab kollane liiklustuli mitte ettevaatust, aega pidurdada, vaid vajutada gaasi. Et saaks uhkelt punasest läbi lennata. Selleks need vanemad inemesed ongi kohal, kuna Juku jõllitab peopessa, astuks auto ette, ku poleks stoppsildi ja kohtunikuvilega eredas vestis head hinge ta elu kaitsmas. Nagu lihavõtte paiku kirjutasin, üits selline tänavarüütel pihtis, et lapsed enam ei ole ümbruskonnaga kursis. Ja autojuht on turris, see olevat vist see rood reig (andestage sõnademängu, maakeeles on rood ju millegi raam, reig värske haav road rage niisiis sobiv kirjeldamaks võimalikke vigastusi, isegi surma).
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
