Vaat üits Rein Siku nimeline targutas selle üle, et mõni uriseb selle tõttu, et tutvused aitavad elus edasi jõuda. Kut kas põle alati nii olnu? Juba Wabariigi ajal oli tähtis kuuluda hakadeemilisse seltsi. Sillutas tööturul teed. Siin Torontos oli samuti, mäletan, et fraatrid ja kaasvõitlejad hoidsid ühte. Mul seda teiste õpetatu aridust vähe, olen, nigu kirjutasin, autotitakt – ehk peenemalt öeldult iseõppinu. Kuulan ja loen, seedin ja viltreerin. Eks aganate vahelt mõne tõetera ikke leian.
Too Sikk rääkis tutvustest ja sõpruskondadest, aatekaaslatest. Leides, et nende najal seisab meie pisike riik püsti. Haarasin kohe plehveteri, et seda kirja panna. Paberil säilib kauem ku kõrvade vahel.
Sikk usaldab rahvatantsijaid ja saunaskäijaid. No viimasega olen kodus, kut pulgatantsu põle ma vähemalt pool sajandit arrastanu. Tuljaku samme mäletan, aga inämp ei leiaks vist rammu, et temakest taeva poole upitada. Sauna aga võib iga igine minna. Kas ees sikud või lambad, juttu saab seal ajada.
Just saunalaval saab Eesti asju ajada, kindlasti kuna igal saunalisel, nigu mul Etsiga kase varjus, on hiljem kesvamärjuke kurgukastmiseks käepärast. Mis aitab häid mõtteid tuua.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
