Kämbude keele olen piaaegu unustanu (mein Gott!), aga ädavajadusel saan ikke rohkemaga hakkama ku teretada, küsida kas prae kõrvale saaks toobi tumedat. Konnajalgadesööjate keeles tulen vist parempi toime. Oskan selles nii nigu peaks peaministreid sõimata (mon Dieu!) ja kiruda viletsaid hokimängijaid.
Geniaalset ideed paberile pannes jäin aga idanaabri keelega hätta. Sain nimekirja sõnu, lauseidki. Sõnad on tühised. Tean, et muuhha on kärbes, kuuritsa kana, svinja on Oskar. Oskan ka selleski keeles viisakas olla. Izviniitje ja spassiba.
Mis aga üllatas, oli see, kudas mul neid roppe lauseid on mälulaegastes. Neid siia ei akka kirja panema, eldeke küll (Боже мой!), olen pisut oma elukombeid muutnud sellest ajast saadik, ku neid selgeks sain ja nendega ka vajadusel lajatasin. Öeldakse, et iivan oskab kümme minutit järjest ropendada, ilma et kordaks end. Ma seda ep tia, minul on kirjas aga inetusi piisavalt. Lasnamääl või Toronno äärelinnades tuleks jällegi vajadusel küll toime, ku noored vene nagad tulevad pinsjunäri kiusama. Algaks viisakalt, et idi domoi, siis vajadusel mujale saatmisega. Neid kohti ku palju.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
