Subscribe Menu

Volli veste: Ubinaraksus

Kas olete kuulnu seda abemega anekdooti? Mees tabab oma viljapuuaias poisi, kel taskud täis topitu ja käratab vihaselt – küll ma sulle veel näitan, kuda õunu varastada! Vaat, osa meheks kasvamisest ongi selline ulakus. Tiad ju küll, et need peremehele kuuluvad. Kut mis sa hing teed, ku punapõskne ubin ilutseb kämbla kaugusel? Vahelejäämine põle alati õpetuseks, kut eks kunagi ikke jõuab pähe, et põle kena teise vilja virutada.

Vabarna Volli

Mõnele inemesele aga ei saabu sõnum kolpa kunagi. Olin piblioteegis oma ommukust kloobust lugemas, ainus seitung mis istub. Temake tellib toda svezda-d, mis minusugusele on liialt pahempoolne, solništška on oopis paremp-poolne, rahva postimees põle kumbagi. Nii et firmamendist, taevavõlvist valida põle, piab selget mõistust otsima piltlikult ku jalad maa piale kloobuse kaudu on kinnitatu. Tsentristlikult.

Sattus pääliskirju sirvides silmade ette uudis, et ka siin maal käiakse ubinaid näppamas. Kut seda ep tee ulakad koerpoisid aga täiskavanud. Kenaks kombeks on käia suurtes õunapuu aedades (ku kuusemets on kuusik, lepamets lepik, kas siis ubina istandus on õunik? Või on õunikud ainult poliidigas suuvoodrid?) ise noppimas. Tulevat odavam välja ja on mõnus viis kuda ilusat päiva veeta. Sain teada, et ausus on kadunud voorus. Üits selline pereettevõte ei luba inämp oma suurde aeda astuda oma korvi, koti või käruga. Kuna kujutage ette, need laaditakse täis ja ei pilgutata väratis silmagi, makstes ainult ühe koti või nii iist. Majanduslik kahju on olnu suur.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more