On teada, et sõjad ja pandeemiad on tulutoovamad rikastele, kel oma puhver olemas, kui neile, kes peavad võitlema kaasneva toidu-, majutuspuudustega, inflatsiooniga.
Politoloogi Peet Kase sulest ilmus möödunud reedel oluline artikkel „Sirbis“, küsides, miks Eestis on ikka rikkad madalalt maksustatud. Kase pikem ja väga detailne analüüs lahkab neoliberaalse majanduspoliitika mõju – ja miks Eestis ei ole osatud edasi liikuda. Kask on varemgi sel teemal sõna võtnud, rõhutades, et rikaste madala maksukoormusega riigieelarvet tasakaalu ei saa. Tähendab, praegune maksukoormus, mis rikkaid, ka ülirikkaid madalamalt maksustab, ei saa olla jätkusuutlik, seda tuleb muuta.
Friedman oli ainus majandusteadlane, kellega noor Laar oli tutvust teinud enne Toompeale valitsema minekut. Friedmani järgi õitseb vabaturundus minimaalse vahelesegamisega.
Juba aastaid on kestnud kriitika Eesti neoliberalismile ehitatud maksusüsteemi kohta. Inglise majandusteadlane John Maynard Keynes oli selle koolkonna asutaja, rõhu asetas ta sellele, et nõudmine tekitab pakkumise, mitte vastupidi. Sellest kasvas välja Milton Friedmani koolkond, mida embas täielikult teiste hulgas endine peaminister Mart Laar. Friedman oli ainus majandusteadlane, kellega noor Laar oli tutvust teinud enne Toompeale valitsema minekut. Friedmani järgi õitseb vabaturundus minimaalse vahelesegamisega. Mis viis Reagani ja Thatcheri ülikonservatismini, mitmes riigis tulumaksude astmete järgu alandamisega. Mis muidugi meeldib rikastele, meelitab nende äritegevust.
Neoliberalismi järgi rakendas Siim Kallas põhimõtte, et rikkad, eriti ülirikkad võivad maksude tasumist edasi lükata dividendide maksmiseni. Teoreetiliselt siis paljudel instantsidel lõpmatuseni. See seletab osaliselt ka, kuidas mitu korda pankrotistunud Donald Trump on suutnud oma äri-, tulumakse esitada kui naeruväärselt väikseid, võrreldes keskmise maksumaksjaga.
Neoliberalism viis 2007.a. USA finantskriisini, siis 2008.a. globaalse masuni. Misjärel paljud riigid (mitte aga Eesti poliitikud, eesotsas Reformiga) taipasid, et neoliberalismi nõrkused on tõsised, ja muutsid maksustamist.
Kask toob esile tõiga, et Eesti pole kaua enam maailmas majandusliku edu musternäiteks. Ta toob esile Sloveenia, Leedu ja Poola kui riike, kus on kohanetud, edasi liigutud. Kui ülirikaste maksukoormus on madalam kui keskklassi, keskmise sissetulekuga inimestel, siis on tõesti midagi viltu. Ja seda tuleks muuta.
