Suurem osa laagrinoortest olid Toronto piirkonnast, aga neid oli ka Montrealist, USAst, lisaks veel 2 Pärnu poissi, kelle teekond tõi neid Eestist otse meie võrkpallilaagrisse ja pärast laagrit viis otsekohe koju tagasi.
Järgnes ametlik avatseremoonia, ühine lõuna ja kell 14.30 olidki juba kõik võrkpalliplatsidel mänguhoos oma oskusi demonstreerimas. Eemal pidasid treenerid neil silma peal ja analüüsisid laste isiklikke mänguvõimeid, et selle põhjal neid õigesti paigutada kuude erinevasse treeningugruppi.
Järgmisel hommikul algas tõsisem nädalane trennikava pihta, mida viidi läbi neljal liivaväljakul, rannavollena, aga ka neljal muruväljakul, kus arendati saalivõrkpalli tehnilisi oskusi.
Hommikusöök oli kell 7.45 ning hommikused trennid 9.00—12.00. Järgnes lõunasöök, puhketund ja siis tagasi trenni, mis kestis 14.30st – 17.30ni. Noortel jäi siiski ka aega, et basseinis end vahepeal jahutada. Õhtuti oli taas võimalus basseinis ujuda ja ka saunas käia.
Ajakava oli koostatud nii, et see võimaldas lastel tutvuda kõigi treenerite erineva metoodikaga. Spetsiifiliste võrkpallioskuste omandamiseks koostatud kava kestis neli päeva – kuni reede õhtuni välja.
Võrkpallilaagrit juhatas teist aastat Kristiina Nieländer ning ametis oli 19 vilunud treenerit, kellest suurem osa on juba mitmel aastal laagris kaasa aidanud. Olime väga õnnelikud, et Toomas Jasmin, Eesti Noortekoondise 18U poiste peatreener ja ka VK Pärnu prof-meeskonna treener, leidis aega ja nõustus meiega ühinema külalistreenerina. Esmakordselt viibis laagris treener Toomas Tomson Chicagost, kes jagas noortele oma näpunäiteid. Treeningutest vabal ajal hoolitsesid noorte eest laagri kasvatajad eesotsas juhataja Priit Parroga.
Kõige selle kõrval pakkus JKVL esmakordselt endistele võrkpallilaagri vilistlastele võimaluse osaleda treenerite õppelaagris, nn. Coaches in Training. Selle programmi kaudu kindlustame tulevikus laagrile uusi treenereid ja see võimaldab neil ühtlasi huvi korral tegutseda klubitreeneritena. Valitud 6 “õpilasel” oli tihe programm, mida viis läbi Chris Wilding. Programm koosnes hommikusest õppetunnist Kunstitares, misjärel ühineti mänguplatsidel praktiliseks õppuseks vilunud treenerite silma all. Peale lõunat toimus see vastupidi.
Ehkki laagri tegevuskava oli tihe, äratab imetlust meie köögipersonal eesotsas Ülle Veltmanniga, kes koos abilistega hommikuti kell 6.00 juba köögis toimetasid ning õhtuti alles kell 23.00 viimaks puhkama said. Ega aktiivsed sportlased ole toidu suhtes nõudlikud, kindel on see, et midagi taldrikule järele ei jää, sest nad vajavad tohutult kaloreid.
Reede õhtuks olidki ametlikud treeningud lõpule jõudnud ja noored ootasid ärevusega laupäevast turniiripäeva. Enne seda nauditi aga oodatud Grudge Match'i vanemate ja nooremate treenerite võistkondade vahel. Ka äsja moodustatud Coaches in Training võistkond lõi võrkpallilahingutes kaasa.
Olgu lisatud, et ehkki noored treenerid pole vanematest senini nelja aasta jooksul kordagi jagu saanud, muutuvad asjad aja jooksul, ja tänavu olid võidukad just noored tulemusega 25-19. Hästi teenitud ja ka magus võit!
Laupäeval, turniiripäeval, oli taas ilus ilm. Väljakute ümber kogunes lapsevanemaid ja teisi uudishimulikke võrkpallihuvilisi, et oma silmaga näha, mis noored nädala vältel olid õppinud. Eelmisel õhtul jaotasid treenerid kõik noored tasavägistesse võistkondadesse, peamiselt vanuse järgi; erandjuhtudel ka mängutaseme põhjal.
Hommikupoole võistlesid nooremad grupid muruväljakutel ja vanemad grupid rannavolles liivaväljakutel ning peale lõunat vastupidi. Nii treenerid kui pealtvaatajad olid imestunud selle üle, mis väjakutel toimus ja kui vahvasti noored esinesid. Eelmiste aastatega võrreldes oli tänavune turniir õige mitu astet kõrgemal.
Ega laagrinoorte energia kunagi ära ei lõpe, isegi mitte pärast 5-päevast pidevat trenni ja pingelist turniiripäeva. Neil jätkus seda pillavalt ka tantsulaval laagri lõputantsul. Tants kestis hilisõhtuni välja ja vanematel teismelistel isegi veel pärast keskööd.
Pühapäev oli pühendatud pakkimisele, tarede koristamisele ja siis toimus lõputseremoonia. Viimased suuremad auhinnad välja antud; tänu avaldatud; “Hoia, Jumal, Eestit” lauldud; laagri lipp langetatud … ja nii lõppeski 6. Jõekääru Kalevi Võrkpallilaager. Pärast pingelist sportlikku nädalat peegeldus osalenute nägudel väsimus, aga samal ajal ka õnnelik naer ja mõnel isegi silmis rõõmupisarad. Tublisti tehtud, noored!
Jõekääru Kalevi Võrkpallilaager ning Jõekääru Suvekodu Selts avaldavad tänu järgmistele organisatsioonidele ja isikutele, kes ühiselt kindlustasid 6. JKVL'i eduka kordamineku:
Toetajad:
Toronto Eesti Ühispank
Eesti Sihtkapital Kanadas
AKEN
Sportlaager
Treenerid:
Aaro Tõnnis, Chris Wilding, Heikki Novek, Hillar Sõrra, Juuli Lindau, Kristiina Nieländer, Marek Horvath, Markus Põldma, Mihkel Kütti, Peter Sõrra, Raivo Remmel, Reino Truumees, Sass Põldma, Taimo Ilves, Tarmo Remmel, Tom Jasmin, Toomas Tomson, Viivi Holmberg
CIT Treenerid:
Ella Lindau, Markus Tralla, Alex Jõgi, Sven Wichman, Kristi Wismer
Kasvatajad:
Kristiina Välik, Kathriin Karus, Kairi Vaikla, Martin Sarv, Lauri Birkan, Mari Marta Makarov, Krista Vahter, Ülo Prost – vetelpäästja / abikasvataja, Kalle Kotselainen – saunamees, Priit Parro — juhataja / vee ja gatorade'i korraldaja, Katrin Kütti-Otsa – abijuhataja / suupistete korraldaja
Köögipersonal:
peakokk: Ülle Veltmann
perenaised: Irja Otsa, Ülle Leitham Moore, Eha Juhansoo, Lilli Põldmäe
köögiabilised: Kaili Kald, Krista Tamm, Ülo Prost, Anneliis Põldre
Vabatahtlikud ja talgulised:
Liisbet Valter-Kalm, Kaja Aulik, Siiri Aulik, Paul Lillakas, Susan Young
Tervishoid:
Monika Truumees – laagriõde, Monika Cyrus – abi.
“Võrkpall on ikka võrratu!”
