Seega peaaegu veerand koori koosseisust, mis astus ette Agricola pühamus 9. novembril asutamisjuubelit tähistava kontserdiga Paul Hietala taktikepi all. Koorijuht emeeritus Sigmundt dirigeeris samuti igas tähelepanelikult eilset ja tänast austavat valitud neljas tsüklis.
Foto: erakogust
Esimene peegeldas koori kauaaegset seost Agricola kogudusega. Seda vaimuliku, sisehingelise loominguga. Teine oli pühendatud soome koorimuusika klassikale: Kuula, Merikanto ja Sibelius. Järgnes vaheaeg, millal näidati videolõiget koori esimesest kontserdist. Kolmas osa etteastest keskendus kohalikele heliloojatele, neljas rahvalauludele, nii soome kui rootsi, mida sidus armastuse temaatika. Lõpetati iirlaste kauni ja kuulsa lüürilise sooviga: olgu tuul alati Su selja taga, päike paitagu Su põlde ja palet. Teadustas Heidi Ahonen-McKendrick, orelil ja klaveril saatis vajadusel Juha Tikkanen. Valdav osa kontserdist oli lauldud a capella. Koori solistiks oli, korrates rolli kolme aastakümne eest, sopran Johanna Nicolas.
Juubelikontsert hilines aasta võrra, tänu pandeemia järelmõjudele. Esinemisel kinnitas koor võimet laulda hästi mitmes keeles. Neljas. Soome ja rootsi, peegeldades tänaseni kestvat mõju põhjanaabrite, keelesugulaste hulgas, siis kohalikus riigikeeles ja ka meie armsas maakeeles.
Pieter Sigmundti nimi võib olla tuttav mitmele meie kogukonnast. Ta on hõimurahva meeskoori Toronton Mieslaulajat kauaaegne dirigent, põhjamaised lauluvelled on esinenud külaliskoorina Toronto Eesti Meeskoori kontsertidel. Ta on Vana-Andrese koguduse segakoori liige, osaleb ka majandusklubi üritustel. Mida aga vist kõige olulisemaks seoseks võib pidada on see, et ta on Roman Toi kunagine õpilane.
Sigmundt, juba elus ja äris kanda kinnitanud, saavutanud palju, otsustas töö ja pere kõrvalt kuulata oma südames tuksuvaid viise, astudes 1981. aastal Toi õpilaseks. Roman Toi oli Toronto Kuningliku konservatooriumi kompositsiooni, muusikateooria ja koorijuhtimise õppejõud. Neid kolme õppis Sigmundt meie lauluisa juhendusel. Lisaks on ta täiendanud oma muusikalist haridust kuulsas Sibeliuse nimelises akadeemias Soomes.
Sigmundt laulis ise 1980. aastatel Estonia ridades, ning leiab, et võime ausalt pidada Roman Toid soomlaste segakoori vaimseks ristiisaks.
Pieter Sigmundt peab Roman Toid enese sõnul oma mentoriks. Toi oli inspiratsiooniks talle mitte ainult koorijuhiks saamisel, aga ka Estonia koori loomise järgselt Vox Finlandiae asutamisel. Sigmundt laulis ise 1980. aastatel Estonia ridades, ning leiab, et võime ausalt pidada Roman Toid soomlaste segakoori vaimseks ristiisaks.
Praegune koorijuht Paul Hietala oli samuti Roman Toi õpilane. Ka tema suund, samuti jubagi mujal saavutanuna, oli tahe läheneda sellele haaravale ühendavale ilusale lummusele, mis leidub vahel vaid just ühes lauldes. Hietala keskendus kompositsioonile ja teooriale. Väga sobivalt oli juubelikontserdi kavas kohalike heliloojate loomingust valitud Eino Leino sõnadele loodud Hietala helind „Rauha“, siis Sigmundti viisistatud „Kotimaan kaipuu“, millele järgnes Toi „Kõrs“, loodud Jakob Tamme luuletuse mõjul.
Vox Finlandiae kontsert õnnestus arvuka publiku kestva aplausi põhjal igati. Agricola seltskondlikus saalis oli võimalik ürituse järgselt jagada muljeid kahvia ja pulla lauas. Teatavasti kavatseb koori juhtkond võrgus avaldada nii juubelikontserdi esituse kui ka esimese sellise video YouTube’is. Võib arvata, et pilverünkalt noogutab koori loomise eeskuju heakskiitvalt.
