Vene lennukid olid sunnitud lõpuks lahkuma. Selliseid vahejuhtumeid on varemgi ette tulnud. Vene pommitajad on mitmeid kordi „eksinud” ka Eesti ja Soome õhuruumi.
Venemaa interventsioon Ukrainasse tekitab Ida-Euroopa maades piltlikult külmajudinaid. NATO uuemad liikmed tunnevad end ebakindlalt ja haavatavalt. Küsitakse: „Kes meist võiks olla järgmine president Vladimir Putini nimekirjas?” Murelikke ja skeptikuid peaks rahustama USA ning NATO värske initsiatiiv, mille kohaselt tuuakse Poolasse ja Balti riikidesse 600 USA sõjaväelast. Järgmisel nädalal saabub Eestisse USA 173. õhudessantbrigaadi kompanii, mille 150 sõdurit jäävad sinna aasta lõpuni ning osalevad koos Eesti sõduritega mitmetel õppustel, sh maikuus toimuval suurõppusel Kevadtorm. Kuigi siin pole tegemist just arvuka sõjaväelaste ja tehnika hulgaga, pigem vaid sümboolsega, on see Moskvale siiski hoiatuseks. Raske uskuda, et nad riskiksid NATO riikide territooriumil ameeriklasi rünnata, olgu siis agressiooni ahvatlused nii vastupandamatud kui tahes. Eesti Kaitseväe endine juhataja Ants Laaneots ütles, et NATO sõjalise juuresoleku suurendamine Balti regioonis on signaal Kremlile, kus asub punane joon Lääne ja Venemaa vahel. „See on igatahes ida pool Eesti, Läti, Leedu ja Poola territooriumi. Ehk seal, kus kunagi Samuel Huntington määraski ära, kus lõpeb Euroopa tsivilisatsioon ja algab Euraasia,” lisas ta. (Huntington (1928-2008) oli USA politoloog ja maailmakuulsa teose „Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine” autor.)
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja kontradmiral John Kirby ütles, et vägede saatmine NATO partnerriikidesse on „sõnum Moskvale” ja et Ühendriigid võtavad oma kohustusi Euroopas väga-väga tõsiselt. USA maaväe ülem Euroopas kindralleitnant Donald Campbell rõhutas, et õhudessantväelaste kohalolekuga Balti riikides ja Poolas tahetakse näidata USA ja NATO kindlameelsust. Sel nädalal Kiievis viibinud USA asepresidendi Joe Bideni sõnum Moskvale oli väga selge ja konkreetne: Venemaal tuleb lõpetada igasugused endiste liiduvabariikide annekteerimise katsed. Kahjuks on Moskva aga pidevalt demonstreerinud, et hoiatavaid sõnu tõsiselt ei võeta.
Kremlile on muidugi äärmiselt vastumeelne nii NATO kohalolek Ida-Euroopas kui ka Balti riikide kuulumine NATOsse. Viimane on omakorda hoidnud suhetes Venemaaga distantsi ja ilmutanud vaoshoitust. Nüüd on ilmselt tulnud aeg pingutada muskleid. Seda keelt mõistab agressor ehk paremini.
Elle Puusaag
