Walker kirjutab Stalini ja Trotski 2013. a jaanuarikuisest kohtumisest viimase isiklike mälestuste põhjal. Trotskile ei meeldinud Stalini välimus, käitumine ega ta kalgid silmad. Stalin veetis Viinis ühe kuu, kus ta lisaks kohtumistele Trotskiga tegi seal koostööd teisegi hilisema punarevolutsionääri Nikolai Buhhariniga.
Neuroloog Sigmund Freud tuli juba lapsena Viini ja lahkus sealt pärast Austria annekteerimist natside poolt. Ta oli psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria rajaja. Ehkki mitmed Freudi tõekspidamised on jäänud siiani vaieldavateks, on tema tööd avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning inimkonna kultuurile üldiselt.
II maailmasõja järgne Jugoslaavia diktaator Josip Broz Tito töötas 1913. a Viinis Daimleri autotehases, misjärel ta ühines Austria-Ungari armeega.
Adof Hitler oli 1913. a. 24-aastane, tema unistuseks oli õppida kuulsas Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kuhu ta aga ei pääsenud. Hitler on öelnud, et Viinis elatud aastad (1909–1913) olid ta elus kõige ebaõnnestunumad, kuid neid võib samas lugeda ka tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks. Just seal muutus ta enesekeskseks veidrikuks ning temas tärkas võimuiha. Ta rääkis juba siis, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate ja Habsburge.
Viini peeti 1913. a Euroopa parimaks peidu- ja pelgupaigaks. Austria-Ungari impeeriumisse kuulus 15 erinevat rahvust, kokku ca 50 miljonit elanikku. Kuigi Viinist ei saanud kunagi nende rahvaste „sulatuskatelt”, oli see linn justkui „kultuurisupp”, mis meelitas sinna ka impeeriumisse mittekuulunuid, kirjutab Vienna Review peatoimetaja Dardis McNamee. Tema sõnul olid Viini kahest miljonist elanikust 1913. a vähem kui pooled austerlased, veerand pärit Tšehhimaalt – Boheemiast ja Moraaviast. Linnas kõneldi 12 erinevas keeles. Austria-Ungari armee ohvitserid olid võimelised andma käsklusi lisaks saksa keelele veel 11 keeles, ka hümn oli tõlgitud kõigisse nendesse keeltesse.
See ainulaadne, üksluisust välistav kultuurifenomeni „vürts” muutis „kultuurisupi” hõrgutavaks. Viinis valitses vaba, atraktiivne ja joviaalne õhkkond, mis oli avatud elunautijatele, targutajatele ja seiklejatele, aga muidugi ka tõelistele intellektuaalidele. Seal viibis terve müriaad kuulsusi, kes kogunesid Viini elegantsetesse kohvikutesse filosoofilisi ja poliitilisi probleeme arutama. Nii elasid seal tol ajal filosoof Ludwig Wittgenstein, kunstnik Gustav Klimt, arhitektid Adolf Loos ja Otto Wagner, heliloojad Arnold Schoenberg ja Gustav Mahler ning kirjanik Arthur Schnitzler.
Chatham House'i mõttekoja uurija Charles Emmerson kirjutab, et kohvikukultuur oli nii aastal 1913 kui tänapäeval Austria pealinna lahutamatu osa, pakkudes ainulaadset võimalust kultuuripiiride ületamiseks. Emmerson lisab, et kui keegi soovis kohtuda huvitavate inimestega, oli Viin selleks ideaalne koht.
Ajalehti, malemängu, maitsvat kohvi, saiakesi ja kooke nautides sõlmiti Viini kohvikutes tutvusi ja õpiti üksteise vaateid lähemalt tundma. Peetakse näiteks tõenäoliseks, et Trotski ja Hitler, aga ka Stalin ja Tito võisid aeg-ajalt kohtuda Cafe Central'i kaunite võlvide all. Kuigi see oli peamiselt meeste pärusmaa, jätsid ka mitmed daamid sinna oma mõjuva jälje (Alma Mahler jt).
Ei pruugi siiski arvata, et kohvikute, kauni muusika ja suurejooneliste ballide linnas Viinis oli kõik ainult särav ja uhke. Nagu igas linnas ja igal ajastul, oli sealgi pettumusi, probleeme ja vaesust. Nii on teada, et 1913. a sooritas Viinis enesetapu 1500 inimest.
Järgmisel, 1914. a puhkenud I maailmasõda hävitas praktiliselt Viini intellektuaalse elu. Austria-Ungari impeeriumi kokkuvarisemisega hakkasid Euroopas puhuma külmad tuuled. Hitler, Stalin, Trotski ja Tito asusid oma kuritegelikke ambitsioone ellu viima ja ajalugu muutma. Siinkohal vaid väike kõrvalepõige. Tänases kontekstis mõjub õõvastavalt Trotski punarevolutsiooni järgne postulaat: „Millega me saame kompenseerida oma kogenematust? Jätke meelde seltsimehed – ainult terroriga! Järjepideva ja halastamatu terroriga. Me oleme sunnitud astuma kõikide klasside, kõikide elanikkonnagruppide füüsilisele hävitamisele.” Seda juhtmõtet asutigi innukalt ellu viima. Peatselt tekkisid aga Stalini ja Trotski vahel lahkhelid, mis lõppesid Trotski tapmisega Mehhikos 1940. a.
Hiljuti tekkis Viini linnaisadel idee elustada 100 aasta taguseid traditsioone. Schwarzenbergi kohvikusse kutsuti 18. aprillil 13 filosoofi ja kirjanikku arutlema inimkonna eksistentsi fundamentaalsete küsimuste üle. Kuuldavasti tahetakse see üritus muuta traditsiooniliseks. Kui palju võib juhtuda ja muutuda 100 aaasta jooksul! Austria-Ungari impeerium on ammu langenud, kõik ülalmainitud kuulsused siit ilmast lahkunud, aga kunagised traditsioonid ja unikaalsed institutsioonid säilinud. Viin oma kaunite kohvikute, vaatamisväärsuste, kontsertide, ballide ja kuulsa Sachetordiga peibutab turiste ka aastal 2013.
Elle Puusaag
