Mis jälle kinnitab sellise protektsionistliku süsteemi absurdsust. Kapitalismireeglite järgi otsustavad kauba maksumuse hind ja selle kvaliteet, mitte kas inimõiguseid respekteeritakse vabrikutes. Kuidas muidu seletada kahte silmatorkavat näidet Vahtralehemaal. Katsuge ainult osta riidekaupa, mis on siin riigis valmistatud soodsa hinnaga. Jah, luksusrõivaid toodetakse siin ikka, aga sellist kaupa nagu ihupesu, sokke imporditakse Aasiast.
Teiseks nö dollaripoodide populaarsus. Kaupade hinnad on seal odavamad, on võimalik tänapäeval isegi toidukaupa nende riiulitelt, lettidelt leida. Aga terane pakendi uurimine kinnitab, et kaup toodeti pea alati Aasias. Mille kahes suuremas riigis Hiinas ja Indias elab veerand maakera inimestest, valdav osa neist erakordses vaesuses ja viletsuses. Ent ostame sealt sentide eest valmistatud esemeid, eriti tehnoloogias vajalikud, sadade, tihti tuhandete dollarite eest. Kuidas saab õigustada uuema nutitelefoni ostu teades, et neid valmistavates vabrikutes töötavad, ametiühingute kaitseta, saavad naeruväärset sissetulekut.
Kanadas on pärast tariifisõja mullust alustamist ikka topeltstandard siseturul. Provintside vaheline kaubandus näeb tihti erinevaid hindu. Kuna juurdunud süsteem, kasumitega harjunud, ei soovi näha nende vähendamist. Ning see ongi üks oluline kapitalismi pahedest – tuleb importida, samas kui oma siseriiklik eksport langeb. Populistlik Trump jõudis selle retoorikaga uuesti pukki.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
