Linnade piiramine, hävitamine tähendas, et kannatasid, surid suurtes arvudes mittesõdalased. Ent tavaliselt, nagu Waterloos või varemgi, kohtusid armeed väljadel, langesid peamiselt need, keda kas palgati või värvati sunniviisil tapma teisi.
Möödunud sajandil, nagu Keegan nii täpselt kirjutas, oli tänu lennukite leiutamisele, ka õhulaevade rakendamisega, linnad oma süütute elanikega suuremas ohus kui kunagi varem. Tehnoloogia, nagu alul film, raadiod, siis televiisorid lubasid mujal olijaid jälgida seda kurjust. Kuidas just naised ja lapsed varjusid, nagu Teise maailmasõja ajal Londoni allmaaraudteejaamades.
Linnade pommitamine lennukitest ei saa ju kuidagi täpne olla – isegi kui on sihitud sõjamaterjali vabrikuid, tehaseid. Ikka kannatavad need, kel pole kusagile minna. Paastukuus on eesti rahval kaks hirmsat, valusat mälestuspäeva. 1944. aastal, 6. märtsil hävitasid punakotkad Narva linna. Kolm päeva hiljem oli Tallinn leekides.
Tallinna vanad puumajad põlesid nii, et tollal Tihemetsas, Pärnumaal asuvas metsakoolis, õpilane mäletab tänaseni...
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.