Kas sa tead, terve see ilm on ikke puha segamini. Üks uperpall käib teise otsa, ei oska enam ennustada, misuke käkk sulle omme kaela kukub. Ega ma sellest Krainamaa sõjast ei kõnele, meite oma ilm siin on sassis. Proodvjuu uulitsa maja anti kõva pauguga käest ära, Madissoni peale pole veel kerkind Kes ega Kus, kirikute tornist lüiasse ädakella, eesti lapsed lähvad Läti teritoorijummilt koolitarkust otsima.
Nigu sellest kõigest veel vähe oleks, nüid lugesin seitungist nisukest ullu uudist, et AKEN paneb uksed kinni. No kuda sellest siis tuleb aru saada? Maja ümber oli omavahelist kaklemist kui palju, nüid on siis selle olematu maja uksed-aknad kah omavahel tülli aetud. Akkad irmuga mõtlema, et mis järgmiseks tulla võib. Kas lagi keelab põrmandul patseerimise ära? Katus ei luba enam keldris kardulaid oida?
Jõutsin otsusele, et nii tark mees kui ma ka ei ole, üksipäini ma sellest segapudrust selgust ei leia. Tuleb abi otsida, jännijäämine ei käi minu karakteriga kokku. Ja kui olukord ikke kriitiliseks läheb, siis ei ole mul paremat abimeest kui mu oma Kata. Lõin oma kalli küljeluu ees kaardid letti ja palusin konsuldatsijooni. Kata oli kohe nõus kah. Kädiseb ta muidu mis kädiseb, aga oma vanameest ta ädasse ei jäta. Tema on ikke minu kõige kindlam kants ja tugisammas.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
