Subscribe Menu

Poliitiline reklaam

Reklaam kui omaette tööstus Ameerikas sai ajendi just poliitilisest nõustamisest, vastupidiselt arvamusele, et poliitiline konsultatsioon kasvas kaubanduslikust reklaamist. Nii väitis politoloog ja Princetoni ülikooli professor Stanley Kelley. Kui moodne reklaam sai jalad alla, olid suurkliendid väga huvitatud nii poliitilisest kui ka kaubanduslikust aspektist.

Omaaegsete monopolide nagu Standard Oil ja DuPont kuvand oli negatiivne. Standard Oil'i maine oli ahne ning halastamatu, DuPont kui sõjamoona tootja jättis pahaendelise mulje. Nad palkasid reklaamifirmasid veenma avalikkust, et suurfirmad on tegelikult vajalikud ning teenivad üldsuse huve. Samuti propageeriti ärisõbralikku seadusandlust.
Greg Mitchell "THE CAMPAIGN OF THE CENTURY" esikaane foto - www.amazon.com

Ajakiri The New Yorker avaldas 24. septembril artikli The Lie Factory. Paistab, et see oli vastuseks küsimusele, miks tänapäeva valimiskampaaniad on mürgised, täis kui mitte just lausa valet, siis ikkagi tõe moonutusi. Artikli saab kätte aadressil www.newyorker.com

Möödunud sajandi kolmekümnendate alguses oli töötuse määr Kalifornias 29 protsenti. Riik oli vabariiklik, ühtegi demokraati polnud riigiaparatuuri valitud. Kirjanik Upton Sinclair, eluaegne sotsialist, registreeris ennast demokraadiks ning kandideeris kuberneriks. Tema programm oli EPIC — End Poverty in California. Sinclairi kampaania oli algul edukas, aga äge reaktsioon ei lasknud ennast kaua oodata. Peaosa mängis Clem Whitakeri ja Leone Baxteri äsjaasutatud propagandafirma Campaigns, Inc., mis oli esimene poliitiline nõustamisfirma maailma ajaloos. Kuna Sinclair oli 47 raamatut kirjutanud, siis Baxter ja Whitaker noppisid neist lauseid, mida nad omistasid Sinclairi vaadetele. Nopitud laused, mida kirjanik romaanide tegelastele suhu pani, olid muidugi sisult negatiivsed. Neid taunivaid lauseid avaldas Los Angeles Times iga päev esimesel leheküljel erilises, silmapaistvas boksis, kuus nädalat järjest kuni valimisteni.

Whitakeri ja Baxteri reeglid, mida ka tänapäeva kampaaniad jälgivad, olid lihtsad, aga karmid: kui puudub opositsioon, siis tuleb see leiutada; atakeerima peab ägedalt ja pidevalt, sest enesekaitsega ei võida; sõnum olgu lühike, lihtne, elementaarne, mida peab lõpmatuseni korrutama; kunagi ei tohi seletada ega arutada, sest mida rohkem seletada, seda raskem on võita poolehoidu; nüanss on lubamatu, sest keskmine ameeriklane pole mõtlemisest huvitatud; kunagi ei tohi hoiduda väitlusest, väitluse peab võitma! Keskmisele ameeriklasele meeldib äge võitlus või siis põnev näitemäng. Kui pakud head meelelahutust, tuleb rahvas välja.

Upton Sinclair kaotas. Kuid EPIC'i kandidaatidest paljud võitsid. Ja Kaliforniast sai kahe partei riik. Campaigns, Inc. teovõimsust kinnitab fakt, et 75. kampaaniast võitsid nad 70. Õppetund, mis on poliitilistele nõustajatele piibliks ka tänapäeval.

Ago Ambre

Read more