Too pärisvesi aga – edev nigu ta on, enamgi kui mõni naine, no teda ma ei salli silma otsaski. Lubas valimisreformi ja ei täitnud, tegi rumalusi nigu tolle marihuaana seaduslikuks tehes. Ja eelarve tohutult miinuses, 30 miljardi võrra. Vist on aga ta seda unustanud, kuna ta kargas madalikule, või kaljurüngale, nigu soovite, näkku, et tema majandusprogramm, platvorm on läbi mõtlemata ja kulukas. Unustades muidugi, kahtlemata meelega, et selline pidi ta olema, kuna tema valitsus aina prassis. Madalik peab ju kuidagi ekstsessid tagasi tegema.
Noorsand vaatas mulle ehmunult otsa. Et onu Volli, miks nii äge? Ma vastasin, et kops on tõesti üle maksa. Valijal valikut ei ole, usaldusväärne pole keegi, too tore turbanikandja, ausalt ta paistab olevat intelligentne, tooks isegi suurema majandusliku kaose. Sotsialisti ei saaks ma kunagi toetada. Kura kätt minek viib ju kuradile käe andmiseni. Ja hääl käel olev poliitik, kuigi ka mõistlikult esinenud lollikastis ülekantud nääkluses, on minu jaoks kaugelt liiga äärmuslik. Kus on siis see helge kesktee, urisesin valjemalt, kui temake oleks soovinud.
No sestap ei tohigi mujal kui saunas ja kõrtsus poliitikast rääkida. Teatavasti on sport ainus neutraalne teema, kuigi ka siis võid vihastada kedagi, kes toetab teist koondist. Võta sa näpust.
Ets noogutas ja nõustus, kui ma võtsin asja kokku, et petturid kõik. Nigu meil siin Ontaarios valelik sai pukki. Võim on tähtsam kui põhimõte. Rooma keisrid eeskujuks, ka jänki presidendid minu elu ajal, eriti too, kes Balti riigid Jaltas maha müüs. Keda sa enam niinimetatud timukraatias usud. Aga lootma peab, et ükskord lööb tuul läbi nende pugevate poliitikute pööningute, puhastab ideoloogiast ja toob inimlikkuse asemele.
Vabarna Volli