Telli Menüü

Meelelahutus: Karla kalendrisaba – Unenägelus


Nisukest asja pole küll enam kaua aega juhtund, aga ükspäe, näe, juhtus. Juhtus sedasi, et lasin end tiivanile lösakile – mis minusugusel muud teha on – ja silm vajus kinni. No vajus kinni, vajus kinni, mis sellestki, aga vat kinnise silmaga näeb inime nisukesi asju, mida lahtise silmaga kunagi ei näe. Ei usu, et olemaski on, aga magades näed ja usud kah. Unine inime usub kõike: et maakera on kandiline, et elevant elab puu otsas, et poliidik kõneleb õigust ja et kaks korda kaks on kakskümmend viis.

No mina trehvasin kinniste silmadega nägema, et mu kadund isa tuli mulle sealt pimeda piiri tagast külla. Võiks ju arvata, et see peris kena, ometi keski, kellega saab kõnelda. Kaua pole näind, uudiseid mõlemal kuhjaga. Aga vanamees, risu, oli kiusu täis ja akkas oopis minu kallal norima. Ühtepidi arusaadav – sealpool pole peale magusa rahu ja ingli tiibade kahina midagi. Tuleb tuju tülitseda, mine aga maa peale tagasi.
No siin ta oli oma riiuimuga, kohe minu kallal oma ainukest järgijäänd ammast teritama ja tühjast tüli tekitama. Akkas pärima, et no millega sa poiss siis nüid tegeled peale põõnutamise ja pudrusöömise. Et kas ühis konnale kudagi kasulik kah oled? No muidugi olen, ega ma kurg ole, et konnale kahjulik vai nii. Mina poetan tarku sõnu valge papri peale, saadan seitungitegijatele ja nemad panevad lehte.
Kargu Karla

Tema kohe, et ah panevad lehte, aga kas keski seda lehte ostab kah? No kust mina tean, see pole enam minu tepaartment. Tema jälle, et aga mina tean. Tean, et ei osteta, ja tean seda kah, miks ei osteta. Vata sellepärast, et see leht on ühekülgne. Sellega pole muud teha kui lugeda ja vahel pilte kah vaadata. Siis pole muud, kui viska ära vai loe teist korda.

No see vist alati nii old, tahtsin vanamehele ütelda, aga tema taipas ja kukkus seda seitungit kiitma, mis õntsa tsaari ajal Peterpurgis välja anti. Et sellel oli igasugu kasulikke omadusi. Selle sisse pakiti eeringaid, sellest keerati pläru, sellega tapitseeriti seina. Söögi ajal pandi keset lauda soustipanni alla ja kui pärast sööki kemmergusse läksid, oli sama seitung jälle tarbeks võtta. No ütle ise, kas ükski neist vunktsijoonidest nüitsel ajal veel kehtib?

Tahtsin vanamehele midagi vasta ütlelda, aga silm sunnik läks lahti ja sellega oli meie ühepoolne unenägelus lõppend. Jäigi võit temale. Kes teab, kuna ta jälle tuleb ja kas mul see lugu siis enam meeles on.
Mõtlesin, et lasen silma uuesti looja, aga pole see nii oma teha ühti. Mina nägin und, aga uni ei näind mind ega oska tagasi tulla. Siin ma siis kükitan, virge ja viril. Pole muud kui lõpeta lugu ära, las loevad vai panevad panni alla.

Kargu Karla

Loe edasi