Eesti valimisseadus, kinnitatud riigikogu poolt, annab eestlastele võõrsil õiguse osaleda riigikogu valimistel. Õigusega kaasneb kohustus. Seda kohustust oleme üle aastate vähem ja vähem oluliseks pidanud.
Valimistel 2011.a. osalesid 2763 hääletajat välismaal. Viis aastat hiljem oli isegi väiksem valijate arv. Arvestame ka sellega, et 1992. aastal oli see number 10 000 ja on paraku jätkuvalt ja järsult langenud.
Ei ole ainult eestlastel võõrsil, kelle valimisaktiivsus on langenud. Pea kõikides demokraatlikes riikides on olnud sama nähtus. On silma paistnud just need riigid, kelle minevikus ei lubatud ausaid ega õiglasi valimisi, eriti endisi N. Liidu okupatsiooni ning Ida- ja Kesk-Euroopa totalitaarsuse alt pääsenud. Paraku langus võõrsil elavate eestlaste hulgas on olnud palju drastilisem kui üldiselt mujal.
Kõige agaramalt on välismaal hääletamas käidud Torontos ja on seda tehtud nii põhiseaduse referendumi kinnitamisel kui ka riigikogu ja Euroopa parlamendi valimistel.
On arusaadav see, et kui kodanik elab kas Eestis või mujal, peaks ta ka Eesti arengule kaasa rääkima ja omama arvamust. Riigi poliitika ja kord on iga riigikodaniku vastutus ja kohus. Kahjuks see teadmine ei jõua iga kodanikuni, eriti siin.
Lähtudes Eesti põhiseadusest ja vaimust, siis pole elukoht kuidagi seotud valimisõigusega ega kohustusega, mis sellega kaasneb. Kas me oleme Eestiga sidemed katkestanud?
Lahusolek 50 aastat, kus eestlased on kogenud elu erinevates ühiskondades ja väärtushinnangutes, ei saa olematuks teha erinevusi kodu- ja siinsete eestlaste vahel. Aga Eesti on lihtsalt liiga väike, et jagada eestlasi kaheks — need, kes valivad ja teised võõrsil, kellele poliitikas osalemine on ebatähtis, kõrvaline tegevus, kus ükskõiksus domineerib.
Mitteametlikult, kuskil 200 000 eestlast elavad välismaal. Tuleval aastal 3. märtsil toimuvad riigikogu valimised. Kui valdav osa sellest 200 000-sest kogukonnast jäävad hääletamisest eemale, demokraatiast ei jää siin suurt midagi.
Ei ole üldsegi vara, et saada Eesti probleemidest aru, et tundma õppida erakondi ja kandidaate, et tajuda põhjusi, miks ühele ja mitte teisele oma häält anda. See on meie kohustus demokraatliku Eesti hüvanguks.
Laas Leivat
Laas Leivat, Toronto
