Telli Menüü

Tallinna pommitamine 9. märtsil 1944

Teades, et varem või hiljem N. Liit võib tõenäoliselt sattuda terava kriitika alla, kirjutas kommunistlik ajaleht Rahva Hääl 1944. a. Tallinna märtsipommitamisest seletades, et see oli õigustatud sõjaline paratamatus, milles reaalsed süüdlased olid sakslased. Selline kirjutis oli suunatud N. Liidu tagalasse viidud eesti intelligentsile, kes oli võimeline ära tundma Moskva õigeid motiive, vaatamata Venemaa lihtlabasele propagandale, millega neid pidevalt uputati.

Rahva Hääl 1944 märts: „Tõsi, peame olema teadlikud, et viimane, otsustav võitlus meie anastatud sünnimaa sakslaste küüsist vabastamisel on toonud ja toob raskeid ohvreid meie rahvale. Teame, et Tallinnas on õhurünnaku ajal saanud kannatada hooneid, mis on kallid igale eestlasele, eriti aga kunstitöölistele. Aga teame ka, nagu teiegi, et ainult meie kodumaal vägivaldselt pesitsevad sakslased on süüdi neis ohvrites. Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad.“
Märts 1944

Ingliskeelne petlik väljendus tsiviilohvrite kohta, „collateral damage“, on Rahva Hääles toorelt ja hoolimatult ära toodud „laastud lendavad“ ütelusena.

Tallinn oli juba varem kannatada saanud mitme õhurünnaku kaudu, kuid 1944. aasta 9. ja 10. märtsi pommitamise tulemusel hävis 8000 hoonet, umbes kolmandik Eesti pealinnast ning peaaegu pool selle elamispinnast. Estonia teatrimaja, mis sümboliseeris eestluse tähendust, põles maha. Ka mitmed teised ehitusmälestised said kas kannatada või hävisid.

Linna kaheksast haiglast oli kolm täielikult purustatud ning viis tugevalt kahjustatud. Samuti oli hävinud 11 kooli, laste- ja vanadekodusid. Teatavasti barbaarsete rünnakute ohvriteks langesid ka Tartu, Narva, Pärnu, millele on mõnevõrra vähem tähelepanu pööratud.

9. märtsi õhturünnak algas ootamatult kell 19.15 ja kestis kaks tundi. Pommitajate teine laine saabus linna kohale kell 1 öösel ja kestis kaks ja pool tundi. Umbes 280 Vene pommilennukit võtsid osa mõlemast lainest, kus heideti linnale suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Luftwaffe ööhävitajad ja linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused tulistaid alla 36-38 nõukogude pommitajat.

Ametlike andmete alusel tsiviilobjektile teostatud pommitamise kaudu hukkus 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskelt ja 446 inimest kergemalt haavatud. Peavarjuta jäid umbes 20,000 inimest. Tegemist oli selgelt rahulike linnaelanike vastu suunatud terroriaktiga ning laiemalt kultuurigenotsiidiga.

Peale Eesti okupeerimist 1944. a. asus N. Liit totaalselt eitama oma osalust Eesti linnade brutaalses hävitamises. Sõja lõpus oli N. Liit võitjate pool ja asus kohutavate valedega ennast kaitsma sõjakuritegude süüdistuste vastu. Katõni mõrva eitas Moskva isegi kümneid aastaid pärast N. Liidu kokkuvarisemist. Samuti eitas Moskva tsiviilelanikele sihitud masspommitamist Eesti linnades. Isegi Nürnbergi kohtuprotsessil deklareeris N. Liit sakslased süüdlasteks Tallinna pommitamises.

Venemaa julm desinformatsiooni levitamine kestab hoogsalt tänapäevani. Valetamise instinkt on nii sügavalt Kremlis juurdunud, et see on saanud loomupäraseks osaks riigi

rahvuspsüühikas. Tugevaim relv Moskva läbipaistva valetamise vastu võitlemiseks on tõde.

Laas Leivat

Loe edasi