Telli Menüü

Meelelahutust – Tilk tilgaks


Kujutage ette. Mina pole põdenud tea-mis-aigust kaua. Ei mäletagi viimast korda. Sel aastal aga vist vanus viis sinna, et õues läheb see kõrgem kraan lahti. Mitte tõsiselt. Õnneks. Kuid imelikult, meie pakasega tänavu nospel ei pea vastu. Põhjus, miks taskurätt on olnud pea alati noorest peast taskus. Kuna külm toob, andestage, ka ninna ühtteist. Vahel aga on rätt pesus, uut ei mäletanud asemele võtta.

Ei ma noorte keelt viska, tean küll, mida nendesugused valivad, et seda vedelat kirjeldada. Kuid kui nokk tilgub, peab ka sellest pääsema. Piinlik muidu. Vanalell õpetas, et mitte voorimehe kombel üht ninasõõret kinni hoida, teist valjult siis puhastada. Kuid mida sa hing teed, kui kogu sihverplaat niriseb? Puhastad näo keskpaika lirts ja lirts, lootes, et keegi ei näe. Ja need pasunahelid!

Aga nüüd on ilmad mahedamad. Siiski, talv, tuleb arvestada kõigega. Juhtusin möödunud reedel vestlema kohaliku apteekriga. (Ja siin tuleb soojalt soovitada Indrek Hargla apteeker Melchiori raamatusarja. Mulle alati pakub uus teos palju). Apteeker meil on selline mõnus mees, et tavaliselt satume vestlema, pikemalt ehk kui peaks. Kuid oli õues pakane, kiiret kusagile ei olnud, sai ostetud, mida temake oli soovinud. Teisi aga ei olnud näha apteegis, miks siis mitte sutsu aasta-ajast, ilmast, muust pajatada.
Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Kui ütlesin, et täna on viimane päev uue aasta soove esitada, sain üllatuseks teada, et apteekril alles jõulud tulemas. Jah, õigeusku, mida ma kunagi ei teadnud. Aastakümneid oleme seal käinud ja alles nüüd sain teada.

Kuid usk, nigu paljud teised asjad elus, on isiklik. Mitte selline, mida tuleks avalikult kuulutada. Või arvata, et kõik oleme sarnased, kuna nahavärv viib eeldusele.

See viib praeguse poliitkorrektsuse taunimisele. Kuidagi on järsku naised, tõmmud, asiaadid, mussulmanid, lahkusulised, nimekiri jubagi pikk, eriti suures võitluses, et oma inimõiguseid väärikalt, kas tööl või tänaval, kaitsta. Ning just minusugused vanamehed, Euroopa päritoluga, olevat kõige hullemad eksijad. Arvamuste, suhtumiste ning üteluste järgi. Vihjan sellele, mida USA ausalt lapsik, enesekeskne ning peamiselt vasakpoolne meedia soovib kärmelt esile tuua.

Mulle on alati meeldinud kuulus ütelus, vist ühelt prantsuse vilusoofilt. Ta kinnitas, et ta põle misantroop ega rassist. Vihkavat kõiki inimesi võrdselt. Kuid selle järgi ma ei ela. Mistahes usku, nahavärvi, arvan, et ma suhtun, suhtlen, ning hindan igat hinge neid esmalt kohates, nigu neid peaks. Kuni nad kinnitavad, et oma huvid on tähtsamad kui üldsuse, inimkonna. Ja selle arvamuse kohta ei tohiks nuusata. Isegi voorimehe moodi.

VABARNA VOLLI

Loe edasi