Ajad on muutud. Selle märgiliseks näiteks on kaks käesoleva nädala tähtsat sündmust, mida prof Lauri Mälksoo nimetab sümbolipoliitikaks.
USA asepresident Joe Biden viibis just 23. augustil Riias, kus ta kinnitas Ühendriikide jätkuvat tuge Baltimaade julgeolekule. Eesti, Läti ja Leedu riigipeade ning USA asepresidendi kohtumisel Riias võeti vastu Baltimaade ja USA ühisdeklaratsioon, kus seisab, et Balti riigid hindavad nii NATO samme kui ka USA tähendusrikast ja nähtavat kohalolekut Balti piirkonnas, mis tunnistab kollektiivsest solidaarsusest ja soovist kaitsta liitlasi.
24. augustil saabus Eestisse visiidile Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Visiit on ilmselt seotud aasta pärast algava Eesti eesistumisega ELis, kuid küllap ka 2017. a valimistega Saksamaal.
Eesti peaminister Taavi Rõivas ütles kantsler Merkelile, et Eesti infotehnoloogiline nutikus ja Saksamaa tööstuslik võimsus tuleb muuta mootoriks, mis annab kogu Euroopa majandusele uue hoo ja oleks lahendus mitmele probleemile. Merkel ütles, et Saksamaa jälgib huviga Eestis digitaalvallas toimuvat. Oma kõnes ütles ta, et elame keerulistel aegadel, mis heidab Euroopale tõsise väljakutse.
President Toomas Hendrik Ilvese ja kantsler Angela Merkeli kohtumise peateema oligi ELi tulevik. President Ilvese sõnul elame kriisirohketel päevadel, kus tuleb jätta kõrvale kitsad riigisisesed huvid ühise hüvangu huvides.
Eesti uudisteilmas on aga praegu esikohal just riigisisene teema – presidendivalimised. See kütab kirgi ja hõivab ajalehtede esikülgi. Kahjuks jäi nii MRP 77. aastapäeva kui ka kahe kõrgetasemelise visiidi valgustamine meedias kuidagi tagaplaanile. Üks on kindel – traditsiooniline hapukurgihooaeg jäi tänavu ära.
Elle Puusaag
