Näide sellest. Ets on spordifanatt ja ma ei tea kust ta selle nuhkis, kas interneti kaudu, aga põlvkond tagasi oli ameerikas profijalgpalli mängija, päris hea veerandselg (quarterback, andestage mu tögamist), nimega Pelluer. Ets teadis aga, et ta isa oli sõjapõgenik, Põlluäär. Katsu sa sellise nimega USAs toime tulla.
Oma Võro juurtega küsiks, kuidas Mäeumbaed või isegi Pudrunahk hakkama saaks. Eriti kuna mõni tahab teada saada – what does it mean. No Sepp on lihtne, neid Smithe ja Schmidte maailm täis. Kovács madjaritel. Kudas aga seletada, et loodusest on meil laialt võetud nimesid – puud, kalad, metsloomad. Ning miks just metsloomad nagu ilvesed, hundid, rebased ja karud ei tea, aga vist emis või lehm ilusamad perenimed põle.
Mis viib enese nimele. Marjad on väetimad kui vägev tamm või kaunis kask, vähem vastupidavamad kui kadakad. Saarlased kuramused pookisid puu sellele otsa, Maripuid on seal nagu mesilasi õites. (Aga neil ka narr perenimi nagu Pooppuu, katsu sa inglise keelses maailmas sellega toime tulla. Muudaks ise kah!).
Kui seletan, et vabarn on raspberry siin, siis kohe viib neil selleni, mida Ets sporti jälgides teeb. Meie vilistame vastased välja, siin toimub ulgumine, mille nimeks on raspberry, eriti Bronx raspberry.
Perenime suhtes valikut ei anta ja muuta seda ei tohiks. Küll aga oleks tahtnud oma elu vabalt veeta maal, kus vabarnad ja muud marjad on igapäevased ja arusaadavad nähtused ja nimed.
Vabarna Volli
