Tervisele kasulike valguallikate nagu näiteks kala, kanaliha, ubade ja pähklite söömine punase liha (sealhulgas töödeldud liha) asemel võib vähendada mitme haiguse tekkimise riski.
Kõige tervislikum oleks tarbida piisavas koguses, kuid mitte ka liiga palju, just erinevaid taimset ja loomset päritolu valke.
Aga liiga palju valke ei ole ka hea. „Suurtes kogustes valgu tarbimine võib põhjustada selle, et keha hakkab uriiniga üha rohkem kaltsiumi eritama, suurendades seeläbi organismi kaltsiumivajadust. Kui inimene ei tarbi piisavalt kaltsiumi, et seda puudujääki kompenseerida, võib tal vanuse tõustes suureneda luude hõrenemisse haigestumise risk. Mida rohkem valku inimene sööb üle keha poolt vajamineva normi, seda enam kaltsiumi peab ta selle kompenseerimiseks tarbima.”
Mia Briti elustiil
Mia Brit Ots (19) õpib Tallinna Ülikoolis psühholoogiat inimeseõpetuse suunal. Väga sobilik neile, kes huvituvad inimestest, hoolivad inimese psühholoogilisest ja füüsilisest heaolust ning tahavad töötada inimestega. Inimeseõpetuse suuna lõpetaja saab laiapõhjalise hariduse nüüdisaegses terviklikus inimkäsitluses. Õppekava läbinu saab põhjalikud teadmised nii psühholoogia kui ka tervisekäitumise valdkonnas.
Mia ise on tervisliku toitumise ja liikumise fänn aastaid, teeb ka juba sõbrannadele sobivaid toitumis- ja liikumiskavasid. Eks oma osa ole ka sellel, et tüdruk tegeles aastaid kergejõustikuga, neil oli igal aastal kohustus käia spordiarsti juures, kus lisaks analüüside ja testide tegemisele anti nõu ka toitumise osas.
Mia menüü ja toiduvalikud muutusid pärast esimese spetsiaalselt talle koostatud toitumiskava järgimist. „Toitumiskava tellisin kaalu langetamise eesmärgil. Ja soovitud tulemuse ma ka kätte sain! Kava tellisin Tallinna spordiklubi UrbanFitness treeneri ja teivashüppaja Veiko Kriiski käest. Toiduplaan näis algul üsna ekstreemne, kuna eelnevad söögivalikud olid ikka hoopis teistsugused või õigem oleks öelda, et eelnevalt ei olnudki valikuid – sõin kõike. Toitumiskava õpetas, et meie keha vajab rohkem kui 3 toidukorda, hea on vähemalt 5 toidukorda päeva jooksul. Kolm neist toekamad: hommik, lõuna ja õhtu, lisaks kaks vahepala.
Tänu toitumiskavale sain ka oma kehal tunda, et toit tõesti annab energiat ja see tema eesmärk ka on – varustada meie keha vajaliku energiahulgaga.”
Kui Mia kava järgi söömise lõpetas, oli enam-vähem kogu tema menüü muutunud: „Valikust kaotasin valge jahu – nisujahu. Nüüd keha ka seda ei aktsepteeri, üldse mitte. See on hea! Ka ei leia minu toidulaualt gaseeritud jooke, magusaineid ja keemiat täis maiustusi, soola ka väga ei armasta.
Teisisõnu: ütlen suur aitäh Veikole, kes õpetas mind nö. õigesti sööma!”
Mia kirjeldab oma tänaseid valikuid toidu osas: „Valgusisaldust ma menüüs otseselt ei jälgi, võib-olla see tuleb juba loomulikult, et söön valke nii palju või vähe, kui vaja. Aga hommikuti pean kindlasti oluliseks süüa muna, see annab täiskõhutunde pikaks ajaks ja muna on võimalik valmistada väga mitmel erineval moel – ei lähe üksluiseks.
Kreeka jogurt on näiteks väga hea vahepalaks, kas marjade, müsli, mee, banaani või millega iganes.
Kindlasti on väga hea proteiiniallikas kanaliha, 4–5 korral nädalas söön lõunaks kanasalatit või lihtsalt kanafileed mõne teraviljaga.
Minu (uus) suur lemmik – läätsed! Väga hea valguallikas, taimne valk. Sobib hästi nii supi sisse, kui ka näiteks kanafilee kõrvale.”
Ille Grün-Ots
