Esialgu sõitsin edasi. Mäest üles Bloori poole. Aga paine ei andnud rahu. Suure (ja suht totaka) ringiga sõitsin tagasi ja parkisin tänavale nimega Wendigo Way. Selle kõrval on oja, mis juhitud (antud kohas kõvasti täidetud ja toestatud) Bloori tänava alt läbi ning voolab sealt alla orgu väiksesse Wendigo tiiki ja edasi suuremasse Grenadier tiiki, mis kunagi ammu mõistagi Ontario järve suubus, enne kui vahele ehitati the Queensway, Gardiner Expressway ja Lakeshore Blvd.
Wendigo, mille nime kannavad selle piirkonna maamärgid, on müütiline, pigem pahatahtlik olend või vaim Algokini (Algonquian) rahvaste folklooris, keda mõnikord kujutatakse inimlike omadustega olendina, kes võib inimesi kurjalt vallata. Siiski hetkekski ei arvanud, et olendid puudes võiksid olla wendigod või nende loodud viirastused.
Aimdus juba oli, et tegu on lumivalgete hõbehaigrutega ja nõnda ka oli. Nimetuste sasipundart kirjeldan pea, jätkan esialgu nähtuga.
Baleriin õrrel
Oja ja seda ümbritseva märgala kohal suure remmelga (willow) otsas nad istusidki. Kui remmelga oksadelt nooremad kasvud pikalt alla ripuvad, kiputakse üldistades arvama, et tegu on nn ,,leinapajuga“ (weeping willow), kui mõisteid otse tõlkida ning Eestis tuntud leinakasega kõrvutada. Sain targemaks, et selles, pargi piirkonnas ,,remmelga madaliku lehtpuu metsas“ (willow lowland decidulous forest) kasvab nimelt RABE REMMELGAS (crack willow). Tutvu High Pargi erinevate metsatüüpidega selle lingi kaudu: https://highparknature.org/article/forests-in-high-park/
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
