TransCanada Corp. 2008. a käivitatud projekt võimaldanuks transportida 1900 km pikkuse torujuhtme kaudu 800.000 barrelit toornaftat päevas Albertast ja USA kesklääne piirkonnast Texasesse. Samas on aastatel 2009-2013 USAs rajatud 8000 miili pikkuses torujuhtmeid õli transiidiks (!).
Kanada uus peaminister Justin Trudeau, kes oma valimiskampaanias süüdistas peaminister Stephen Harperit võimetuses seda projekti lõpule viia, ütles, et ta on USA otsuses pettunud, kuid lisas, et Ottawa on avatud tihedaks koostööks Washingtoniga energia ja kliimamuutuste osas, kuna Kanada-USA vastastikused suhted on midagi palju enamat kui vaid üks projekt. See on siis piltlikult uue peaministri diplomaatilise laeva esimene karilesõit.
President Obama otsus on muidugi ränk löök Kanada majandusele, Alberta süvenevale tööpuudusele ja Kanada-USA suhetele. Washingtonis on niisiis otsustatud importida õli kaugemalt − OPEC'i maadest, peamiselt (kommunistlikust) Venetsueelast ja Saudi Araabiast.
Muidugi on nafta tootmine Alberta õliliivadest kulukas ja keskkonnale potentsiaalselt ohtlik ettevõtmine, aga see kaasneb ju igasuguse energia tootmisega. Võib-olla on tegelik põhjus hoopis selles, et torujuhtme kaudu Kanadast transporditav nafta tähendaks majanduslikku kahju enamasti rikkurite valduses olevale USA raudtee- ja laevatranspordi süsteemile?
Kas Keystone'i projekt on nüüd lõplikult surnud ja maha maetud või ainult varjusurmas? Kuigi TransCanada näeb uut võimalust selle elluäratamiseks 2016. a novembris toimuvate USA valimiste järel, on põhjust praegusel post-Keystone'i, aga ka õlihindade kukkumise ja fossiilkütuste päikeseloojangu ajastul aeg maha võtta ja kaaluda uusi tehnoloogilisi energeetikavõimalusi.
Kahjuks muutus Keystone'i projekt USAs aja jooksul poliitiliseks pingpongi palliks ja sümboliks vaidlustes energiapoliitika, kliimamuutuste ja majanduse teemal. Peaminister Harperi jaoks oli Keystone'i projekt aga esmaseks prioriteediks suhetes lõunanaabriga. Võimalik, et just selletõttu viivitas president Obama oma avaldusega kuni uue peaministri ametisseastumiseni.
Lõpuks tuleb tõdeda, et energeetika pole mitte ainult äri ja majandus, vaid ka poliitika. Iga riik püüab energiaressursse ju maksimaalselt ära kasutada oma riigi heaolu suurendamiseks. See käib ka Kanada kohta.
Elle Puusaag
