Mõistagi on valimiste-eelsed poliitilised debatid alati teravad ja isegi halastamatud. Nii ka seekord.
Kanada ajaloolised föderaalvalimised
Viimase ajakirja Macleans juhtkirjas mainitakse, et tänavu on tegemist kõige pikema valimiskampaaniaga 19. sajandist alates. Kui tol ajal oli liiklus aeglane, siis nüüd, tehnika võidukäigu ajastul on 11 nädala pikkune valimiskampaania tõesti üllatav.
Teine ajalooline aspekt: uue parlamendi koosseis kujuneb praegusest hoopis erinevaks. 61 senist rahvaasemikku on juba pensionile jäänud või ei soovi enam kandideerida. Sellist pereheitmist pole esinenud 1993. aastast alates. Lisaks on moodustatud 30 uut valimisringkonda. Ajakirjanikud Jane Hilderman ja David Campbell nendivad, et selles kõiges peituvad aga ka uued võimalused, mis võivad muuta Kanada senist poliitilist kultuuri ja maastikku (NP,11.08.). Nii peaksid siis kandidaadid pakkuma värskeid ideid aegunute asemel.
Kolmandaks – alanud valimiskampaania tõotab kujuneda huvitavaks. Kuigi kolme suurema partei (konservatiivide, liberaalide ja NDP) juhid on väga erinevad isiksused, on neil pea võrdsed võimalused pääseda võimule. Ka seda juhtub väga harva, tavaliselt toimub vägikaikavedu kahe partei vahel.
Valimised kui referendum
Peaminister Harper seisab praegu silmitsi mitmete probleemidega: jahtuv majandus, madala väärtusega dollar ja skandaalid senatis. Ka pole täitunud tema unistus kujundada Kanadast maailma energia superriik. Pealegi näib, et valijad on tüdinenud 2006. aastast võimul püsinud konservatiivide valitsusest. Tahetakse vaheldust. Debatil mõjus aga just Harper kõige väärikamana ja teadlikumana. Tal olid käepärast läbimõeldud strateegia ja kõnekad faktid. See pole ka ime − ikkagi üheksa-aastane kogemuste pagas!
Peaminister rääkis palju välispoliitikast – Ukraina kriisist ja Moskva rollist selles; samuti ISIS-est jt rahvusvahelistest probleemidest. Jäi mulje, et tema oponentidel polnud selles valdkonnas oma arvamust ega ideid. David McLaughlin kirjutab ajalehes Globe and Mail (07.08.), et eelolevad valimised kujunevad peaminister Harperile sisuliselt referendumiks, kus hääleõiguslikel kodanikel on võimalus öelda, kas ta on valijate ootusi-lootusi õigustanud ja saab mandaadi jätkata valitsusjuhina või soovitakse sel ametipostil näha kedagi teist.
Mulcairil, keda on mh nimetatud “tänavavõitlust harrastavaks gladiaatoriks”, oli debatil probleeme detailide ja faktide edastamisega, ehkki ta esines veenvalt ja mõjus siiralt. Trudeau elas osavalt sisse oma stereotüüpsesse näitejuhi rolli, kinnitades, et ta armastab palavalt Kanadat ja selle keskklassi.
Paiguti jäi mulje, et Harperi oponendid võtsid sisse kaitsepositsiooni ja murdsid rohkem omavahel piike. Selles häiris kõige enam äge ja ebaviisakas vahelerääkimine − sekkumine debatikaaslaste sõnavõttudesse. Valijad ei kuulnud paraku midagi tervishoiust, majutusest, transpordist ega põlisrahva probleemidest.
Donald Trumpi fenomen
USA vabariiklaste presidendikandidaatide debattidel osalenud võiks jagada kolme kategooriasse: hästi, halvasti ja keskmiselt esinenud, mis peegeldus ka debati-järgsetes arvamusuuringutes.
Hämmastav oli ainsa naiskandidaadi Carly Fiorina esinemine I voorus, kes parandas märgatavalt oma positsiooni. Ta jättis ka väga hea mulje nii CNNi kui FOXi uudistekanalitele antud intervjuudes eelmise pühapäeva hommikul.
Donald Trump lõi USA vabariiklaste debatil laineid oma kontroversiaalsete, paiguti isegi solvavate väljenditega saatejuhi Megyn Kelly aadressil. Ta näis lähtuvat põhimõttest: parim kaitse on rünnak. Aga kas alati? Paljud vaatlejad olid veendunud, et Trump kaotab selle debati tulemusena oma kõrge toetuse, aga läks vastupidi – teisipäevastel andmetel oli Trumpi toetusprotsent isegi tõusnud, sh sellistes võtmeosariikides nagu Iowa ja New Hampshire. Meedia pöörab talle nüüd suurt tähelepanu. Teisipäevahommikuses CNNi saates New Day sai Trump võimaluse tutvustada oma valimisplatvormi, mis eirab igasuguseid poliitilise korrektsuse põhimõtteid. Juba küsitaksegi hirmunult, mis juhtub siis, kui Trump säilitab oma positsiooni ja hakkab vabariiklaste kandidaadina nr 1 rinda pistma demokraatidega. Tal pole ju ei poliitilisi kogemusi ega riigimehe oskusi. Aga esmalt tuleb tal võita eelvalimised. On huvitav, kuidas ja kas suudavad tema rivaalid praeguse olukorraga kohaneda, aga veel enam – Trumpi üle trumbata ja valimisvõitlusest välja manööverdada.
Debatil osalenud ülejäänud kandidaadid jäid kahjuks tagaplaanile, kui Rand Pauli ja Chris Christie vaheline sõnasõda välja arvata. Hästi esinesid siiski Jeb Bush, Marco Rubio, John Kasich jmt kandidaadid.
Praegu pole muidugi mõtet rutakaid ennustusi teha. Kõik on ju alles ees. Poliitika on põnev ja üllatusterohke valdkond, eriti tänavu.
Elle Puusaag
