17. juunil ületasid 90.000 nõukogude sõjaväelast Eesti piiri ja kogu riigi territoorium läks nende kontrolli alla. 19. juunil saabus Tallinna Stalini esindajana Andrei Ždanov, kelle näpunäidete järgi lavastati 21. juunil nn. rahvademokraatlik riigipööre ja määrati ametisse venemeelne nukuvalitsus. Juunipööre algas meeleavaldusega Tallinnas Vabaduse väljakul. Mu kadunud isa, kes viibis juhuslikult sel ajal samuti seal, meenutas ikka, kuidas veoauto kastis kohale sõitnud „käputäis kommuniste” pidasid oma vihast nõretavaid kihutuskõnesid.
14. ja 15. juulil valiti vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikogu uus koosseis ning 21. juulil kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks, misjärel esitati avaldus Eesti vastuvõtmiseks N. Liitu. 6. augustil võttis N. Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV vastu NSVL-i. See on kuiv, ent paljuütlev ja sünge kroonika meie riigi iseseisvuse lõppemisest ja vabaduse kaotamisest.
Hellar Grabbi kirjutab sellest oma raamatu „Vabariigi laps” peatükis „Vabariigi hukk”. Ta oli tol ajal vaid 10-aastane poiss ja viibis Orul, mistõttu tal pole nendest sündmustest „midagi mäletada”, nagu ta ütleb. Aga ta annab samas haruldaselt piltliku ja põhjaliku ülevaate sellest, mida koges ja tundis tema isa, presidendi käsundusohvitser kol. Herbert Grabbi noil ärevail päevil, nagu kõik rahvuslikult meelestatud eestlased selles lootusetus olukorras.
Pole midagi uut siin päikese all. Nüüd, kus Euroopas on ligi poolteist aastat peetud sõda, on taibatud, et „meie vabadus, kindlustunne ja julgeolek pole üldsegi nii iseenesestmõistetavad, nagu olime harjunud arvama”, ütles president Toomas Hendrik Ilves Kärdlas teisipäeval peetud Võidupüha kõnes.
Kolumnist Edward Lucas kirjutab 23. juuni The Times‘is, et Balti riigid on jäetud Vene presidendi Vladimir Putini meelevalda ja et Lääs on liiga hilja ärganud tajumaks sellest tulenevat ohtu. Ta lisab aga, et NATO on Balti mere regiooni riikidele hakanud õigustatult pöörama teravdatud tähelepanu ning toob selle kohta mitmeid näiteid.
See sisendab optimismi, mis peaks ühtlasi välistama 1940. a dramaatilise suve kordumise võimaluse.
Elle Puusaag
