Võtan kaasa oma noorima, Ameerikas sündinud ja kooliteed alustanud ning nüüd Eesti koolis õppiva poja. Tema kui kakskeelse ja kahe kultuuri vahel hõljuva inimese jaoks on Metsaülikool kindlasti avastamisväärt.
Millest räägib Sinu metsaloeng?
Välis-Eesti ajakirjandusest läbi Ameerika eestlaste ajalehe Vaba Eesti Sõna, kui lühidalt öelda. Aga kui pikemalt lahti seletada, siis püüan olnu kaudu mõtestada, kuhu kuulub meie ühisel Eesti mõttemaastikul välis-eesti ajakirjandus, millist tühimikku täidab tema olemasolu ja miks see on oluline just kodu-Eestile.
Tahaksin teha ka ühe kiirkursuse väliseestlaste keelekasutusest, siin on nii palju põnevaid momente.
Mida ootad ja loodad sellelt nädalalt metsas?
Ootan kõigepealt põnevaid ja inspireerivaid kohtumisi. Jutuajamisi, mis annaksid tiivad. Mõttevahetusi, mis aitavad sarnaselt maailma tajuvaid inimesi ära tunda. Ja muidugi ootan igatsusega kohtumist Kotkajärve loodusega, olen sellest nii palju imelist kuulnud.
Mis on Sinu lemmikpaik maailmas? Miks?
Neid on mitu, sest vajan õnnelik olemiseks nii ürgmetsa kui linnadžunglit.
Hiiumaa, sest seal on olemas minu jaoks mõned sellised ürgsed kohad, mis puhastavad ja laevad.
New York, sest see linn annab mulle nii palju energiat ja meie vastastikune armastus on igavene.
Tallinna Kadriorg, imeline vaikne väikelinna miljöö, inim-mõõtmeline. Kuna olen neljandat põlve tallinlane ja just Kadrioru kandis on kõndinud ka minu esivanemate jalad, tunnetan mõnuga seda järjepidevust.
Milline on Sinu jaoks kõige ilusam sõna eesti keeles?
Armastan eesti keelt ja eesti keele ilu, imetlen ta sõnarikkust ja väljendusvõimalusi.
“Vägi” on kindlasti üks võimsamaid. Nii tihti anname kaasaja maailmas vabatahtlikult oma väe teistele ära ja siis kannatame.
“Õhinapõhine” – imeline uudissõna, milles on nii palju innukust ja tegemisrõõmu.
Aga kui peaksin ütlema vaid ühe, siis oleks see “Maa” – nii mitmetähenduslik ja sellest kõik algab.
