Jüri Uluotsa kunagi koostatud kroonikast selgub, et 11. saj algusest kuni 1944. aastani pani Venemaa Eesti vastu toime 72 suurema või väiksema kaliibriga rünnakut või rüüsteretke! Esimene neist toimus juba 1030. aastal suurvürst Jaroslavi vallutusretkega Lõuna-Eestisse, mis vallandas muistsete eestlaste esimese vabadusvõitluse ja lõppes võiduga. Aga see Venemaad ei heidutanud.
Kui Vene impeerium lõi mõranema 20. saj algul ja tsaaririik lagunes 1917. a, asendus see monsterliku N. Liidu loomisega. Viimane ei teinud kunagi saladust oma maailmavallutamise plaanidest. Siiski ei suutnud uus, aga nõrk N. Liit lämmatada mitmete rahvaste vabaduspüüdlusi ning Vabadussõja tulemusena saavutas teiste seas ka Eesti iseseisvuse. Sõlminud rahulepingu Eestiga, oli Lenin öelnud, et Nõukogude Venemaa vajab “hingetõmbe aega”. See aeg sai nähtavasti täis 90 aastat tagasi, kui 1. detsembril 1924 pandi toime relvastatud riigipöörde katse Eestis, nn detsembrimäss, milleks oli põhjalikult valmistutud.
Pärast Vabadussõda Eestist põgenenud kommunistid otsustasid Moskva abiga korraldada Eestis ülestõusu. Seda ideed arutati Poliitbüroos ja loodi komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin ise. Tallinnas selle mässu heaks põrandaalust kihutustööd teinud Otto Rästas saadeti Venemaale, kus temast sai Eesti-vastase agressiooni peaorganiseerija. Eesmärgiks oli haarata võim, kuulutada välja Eesti NSV, moodustada punane valitsus ja kutsuda Eestisse N. Liidu väed. Alguses oligi mässuliste rünnak edukas, kuid mitte kauaks. Neile anti vääriline vastulöök ja riigipöördekatse suruti maha. Selles oli tähelepanuväärne roll Eesti vapratel sõjaväelastel, Tondi Sõjakooli kadettidel ja politseinikel. 1. detsembri mässukatse mahasurumine oli kahtlemata üks tähtsam ja tähelepanuväärsem episood meie riigi ajaloos.
Eestis toimunul oli suur poliitiline järelkaja ka Venemaal. Suurem osa agressiooni kavandajaid langesid ebasoosingusse või surid surid kahtlastel asjaoludel, sh ka eestlastest mässu korraldajad.
Enamlased ässitasid 1920-1930ndatel aastatel üles lihtsameelset vene rahvast, püüdes neid panna uskuma, et kapitalistlikud riigid tahavad Venemaad hävitada. Selle sihiliku vale varjus haudus Moskva oma salasepitsusi ja korraldas ise kallaletunge teistele riikidele.
Tuleb tuttav ette? Jah, ajalugu kordub, mõnikord ehk küll rafineeritumalt või erineval tasandil. Veendumaks selles, pruugib meil aastal 2014 vaid silmad pöörata Ukraina poole. Küllap peituvad selles ka tänase Eesti lõimumispoliitika probleemid ja ebaõnnestumise põhjused.
Elle Puusaag
