Vaevalt olid poliitikud ja meedia sellest šokist toibunud, kui kolmapäeval jõudis terror juba Kanada südamesse – rahulikku, avatud ja turvalisse Ottawasse. Kolmapäeva, 22. oktoobri hommikul tulistas ja tappis teine valge islamiäärmuslane, Michael Zehaf-Bibeau Rahvusliku Sõjamemoriaali juures valves olnud kapral Nathan Cirillo (24).
Parlamendimäel asuv sõjamemoriaal – tundmatu sõduri haud – on Vahtralehemaa pühendumise sümbol vabaduse ideaalidele. Seda valvava sõjaväelase tapmine tundub lausa võikana.
Seejärel sisenes Zehaf-Bibeau parlamendihoonesse, kus ta hakkas huupi tulistama. Kolm inimest said vigastada. Ta jõudis juba üsna lähedale peaminister Stephen Harperile, kes kohtus sel ajal oma ametiruumides parteikaaslastega, kuid peatati enne seda. Kanada parlamendi turvaülem (Sergeant-at-Arms) Kevin Vickers tulistas terroristi surnuks. Ta pälvis selle eest ohtralt kiitust ja tänu, aga võib arvata, et käesoleva juhtumi uurimise käigus tuleb tal vastata mitmetele ebameeldivatele küsimustele. Kuidas üldse õnnestus püssiga varustatud Zehaf-Bibeau'l pääseda parlamendihoonesse; veel enam – selles takistamatult liikuda? Hoone julgeoleku eest vastutavad ju nelja erineva tasandi ametkonnad!
Käesoleva nädala terroriaktid tekitavad mitmeid teisigi küsimusi. Näib, et Kanadas sündinud ja kasvanud islamiäärmuslased, kellel pole võimalik Lähis-Ida pingekolletesse pääseda, vastavad terroristliku tegevusega oma asukohamaal “pühasõdalaste” üleskutsetele. Vahtralehemaa julgeolekuteenistused jälgivad ca 90 potentsiaalse terroristi tegevust. See on ju suhteliselt tagasihoidlik arv, kui pidada silmas siinse islamikogukonna tähelepanuväärset osakaalu. Miks ei suudeta neil siis silma peal hoida?
Kas käesoleva nädala kahel terroriaktil on mingi seos; on siin tegemist islamiradikaalide uue strateegiaga, n-ö uinunud terrorirakkude elluäratamisega?
Meeldiv oli kuulda peaminister Harperi kolmapäevaõhtusest kõnest, et Kanada ei heitu terroristlikest rünnakutest. Aga kuidas tõmmata piiri vabaduse, poliitilise korrektsuse ja julgeoleku vahele? See nõuab tõesti meisterlikku balansseerimist.
On arusaamatu, et Kanadas kasvanud, siin hariduse saanud ja riigi hüvesid nautinud noormehed võtavad korraga omaks brutaalse islamiäärmusliku ideoloogia. Lähis-Ida ekspert Üllar Peterson kirjutas 2009. a “valge islamiäärmusluse” epideemilisest levikust, hoiatades, et terrorism on üldjuhul sammu võrra ees terrorismivastasest võitlusest. Tal paistab olevat õigus, sest just kolmapäeval pidi Kanada valitsus tutvustama terrorismivastase seadusandluse karmistamise uusi sätteid!
Elle Puusaag
