Küsimuse peale, kas nad kunagi oskasid arvata, et see kaugel valmistatud sümbolese Viljandisse jõuab, vastasid mõlemad eitavalt.
„Sel ajal ei osanud me midagi sellist mõeldagi, aga metsik, lausa meeleheitlik igatsus kodumaa järele oli kogu aeg hinges. Oli neid, kes kohanesid paremini, võtsid asja mõistusega ja enam nii väga ei muretsenud. Meie nii ei suutnud,” rääkis Helgi Sooaru, pisarad silmis.
Ta lisas, et omamoodi vaevab see igatsus veel praegugi, kuigi Eesti on vaba ja siin saab käia igal aastal. „Midagi on ära lõhutud ja päriselt seda enam parandada ei saa.”
Sellega, et lipp jõudis Viljandisse, on mõlemad väga rahul.
„Ka Mulkide Selts viis osa oma sümbolesemeid väliseesti muuseumi Tartu College'is, aga lipu õige koht on siin, Viljandis,” ütles Helju Salumets.
Juulis sõidavad mõlemad mulgi prouad Tallinna laulupeost osa saama. Seal astub üles ka Kanada eesti koolinoorte koor, keda käis enne pidu kuulamas Hirvo Surva Eestist, tegi lauljatele veel kõva drilli ja tunnistas nad seejärel igati peovääriliseks. Kõik laulud on ära õpitud eesti keeles.
Tiina Sarv
