Seejärel oli ta väljaõppel Porokyläs ja Taavettis, kus lõpetas ohvitseride kursuse lipnikuna. Võitles JR 200 koosseisus Vuoksi rindel. Villem Ahas pöördus augustis 1944 tagasi Eestisse ja saadeti Tartu rindele, kus sai 28. augustil Pupastvere lahingus haavata. Sakslaste Eestist taganedes otsustas ta kodumaale jääda, kuid mobiliseeriti 1945. aasta jaanuaris Punaarmeesse, kus saadeti tööpataljoni. Siis tuli ilmsiks tema teenimine Soome armees ja aprillis 1945 Villem Ahas arreteeriti. Talle mõisteti 15 aastat vangistust pluss 5 aastat asumist. Vabanenud Vorkuta vangilaagrist Komimaal oktoobris 1955, töötas Villem Ahas Tallinnas Ehituskeraamika tehases, seejärel tehases “Silikaat” ja Silikaltsiidi instituudi katsetehases.
Villem Ahas oli Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse juhatuse liige 1998. aastast, alates 2012. aastast ühingu esimees ning valiti käesoleva aasta 8. aprillil auesimeheks. Villem Ahast autasustati 1998. aastal IV klassi Kotkaristiga ja 2002. aastal Soome Valge Roosi rüütliristiga.