No mina kah tegelikult selle poolt, aga siis akkasin endalt küsima, kump on kangem, kas Tartu rahu vai Kremli rahutus. Lepingu perra on küll õigus meie pool, aga kui ikke õigus on õieli all ja kõverus kõhuli pääl, siis ei aita ükski leping.
Eks Venemaa ja Ukraina vahel ole ju kah piir. Kas see piir tõmmati Kiievi vai Odessa rahulepingu perra, kes seda teab. Polegi tähtis, sest praegune Vene keiser, kelle esimene nimi tähendab maailma valitsejat, laseb oma soldatitel sellest piirist ilusti üle kõndida, ehk ongi juba kõndind. Varsti on terve Ukrainamaa vene karu jälgi täis ja need ukrainlased, kes karu käpa all surnuks tallamata jäid, löövad heale Kremli onule patsi nii et laksub. Teevad uue lepingu, et ukrainlane mingu aga mesilase kombel õielt õiele lendama ja kärgi täitma, sest metsaott on maias.
Ärman jäi ehmatand näoga seda juttu kuulama ja siis ütles, et sul võib ju õigus olla, aga kuda siis saab, miskit peab ju tegema. No mina kah ei mõist nõu anda, aga vata siis lõi Kata käed puusa ja võttis ilma kätt tõstmata sõna. Ma panin tähele, et ta oli juba tükk aega meie konverentsil tänulik kuulaja old, aga nüid oli tema mõet täis.
Kata küsis minu käest, et kuule, vanamees, kui sina talus põrsastele sulgu ehitasid, mis siis sinu meelest kõige tähtsam oli? Vastas kohe minu eest, et pold ültse tähtis, kuhu kohta sa ta tegid. Tähtis oli, et oleks nii kõrge, et põrsas ei jaksa üle üpata; ja nii tihe, et ei saa vahelt läbi pugeda. Vat Vene piirile on kah nisukest aeda tarvis, et tankid läbi ei pääse, muidu on ükskõik, kuskohta sa ta tõmbad.
Me jäime mõlemad peris vakka. Siis Ärman ütles tasakesi, et onu Karla, ma lähen õige korraks poodi. Unustasin su kangele Katale emadepäevaks lilli tuua. Tubli poiss, too minu poolt kah kimbukene.
Kargu Karla
