Ajakirjanik Mari Rebane nimetas Eesti Televisioonis 2013. aastat kodanikuühiskonna ärkamisaastaks. Mullu jõuti mitmete asjalike aruteludeni (arvamusfestival jm). Eesti lapsed kuuluvad aga maailma haritumate õpilaste hulka, edestades mitmete suurriikide koolilapsi. Nad jagasid Soomega PISA (Programme for International Student Assessment) testides esikohta Euroopas. Isegi palgad on hakanud Eestis märgatavalt kasvama. Ja ometi on sellel läikival mündil ka teine külg.
Aastalõpu TV-saates „Päevakaja” anti teada, et mitte kõik Eesti elanikud pole riigi edust osa saanud. Abivajavaid perekondi on ligi kaks korda rohkem kui kriisieelsel ajal. 20% inimesi elab suhtelises vaesuses. Hinnad kasvavad kiiremini kui palgad. Suured on ka rahva sissetulekute erinevused Tallinna ja maapiirkondade vahel. Muret teevad võimu ja meedia vastasseis ning populismi ilmingud. Kas pidada seda kõike 22-aastase taasiseseisva riigi kasvuraskusteks või on tegemist millegi muuga? Küllap annab ehk siingi aeg arutust.
Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas pr Gita Kalmet loetles meie eelmises lehes ilmunud artiklis 2013. ja 2014. a tähtsamaid verstaposte ja sündmusi. Nende seas on üks tähelepanuväärne juubel – tänavu täitub 10 aastat Eesti liikmestaatusest ELis. Väliseestlastele on väga oluline see, et sügisel möödub 70 aastat kodumaalt põgenemisest.
27. märtsil 2013 tähistati Eestis priiuse põlistamise päeva. Selleks päevaks oli Eesti riigi suveräänsus pärast iseseisvuse taastamist kestnud kauem kui 1918.-1940. a. See andis kindlustunde, et Eesti riik kestab ka üle aegade.
Kuid lisaks 2013. a laotud vundamendile on meil teinegi, aastakümneid aegade tuultele vastu pidanud alus – nimelt võidukas Vabadussõda, mille lõpust möödub täna, selle lehe ilmumise päeval 94 aastat. On taas põhjust meenutada Eesti vabaduse eest võidelnuid ja mälestada 5000 langenut kangelast. Ilma nendeta poleks Eesti Vabariiki olemaski.
President Toomas Hendrik Ilves kutsus oma aastavahetuse pöördumises võtma lahkunud aastast kaasa kõik ilusa ja hea ning jätma maha selle, mis oli raske, valus või inetu. Urmo Soonvald puistas 1. jaanuari Eesti Päevalehes lugejatele ohtralt soovitusi uueks aastaks. Selles leidub näiteks ettepanek teha uuel aastal vähemalt üks heategu või astuda samm, mis teeb ümberkaudsete tuju heaks – nii koguneks ligi 1,4 miljonit positiivset tegu! Ta soovitab ka jäägitult uskuda ja armastada Eestit. Need on kõik kasulikud ja järgimist väärt suunised uue aasta teele.
Õnnelikku uut aastat teile kõigile, lugupeetud lugejad!
Elle Puusaag
