No aga läks teisipidi, noh. Kõik selle ühe sõna pärast, mis ma täna pääliskirjaks panin.
Kurjavaimu lambasihver tegi nisukese tüki, et kinkis mulle kompluuteri. Ja Ärman-poiss kohe nõu andmas vai konsuldeerimas, et nüid, Karla, saada pleiats pensile ja suska aga stepsel seina. Ju muutkui mulle seda imelikku kompluuteri keelt õpetama.
Kassa tead, alguses ajas inge täis, aga siis tõin oma jonni kah põuetaskust välja ja kratsisin tal roostekorra maha. No mis see uus keel siis ära õppida ei ole! On elus paruskit pursitud ja töitsi töngatud, isegi selle imeliku inglise längvitsiga ei lase ennast ära müia, teen ühe uue keelega veel tutvust. Ainult oiatasin Ärmanit, et ärgu esimese jutiga liiga paksult peale määrigu, ma ei jõua eest ära longata.
No poiss sai aru ja võttis mu manitsust kuulda. Õpetas esiotsa üheainsa ja kõige tähtsama sõna. Ütles, et kui oled miskit ekraanile toksind ja ei taha, et see kaduma läheb, siis seivi ära. Ja veel parem on, kui seivingule nime annad. Et kirjuta suurelt KARLA LORA ja selle järgi seiväss. Et mis on seivitud vai seivässatud, seda keski enam tiliitida ei saa.
Oi kuripatt, niisama lihtne ongi! Teate, sõbrad, ostke kah omale kompluuterid, kui teil veel ei ole. Kui jänni jääte, tulge minu juurde kursusele. Ai nõu hau tu seiv mai äss.
Kargu Karla