Ehk mõjutas teadmine MÜ-dest ka kõiki neid kevad-, suve-, sügis- ja talvekoole, mida hakati korraldama pärast Eesti taasiseseisvumist paljudel eri aladel? Nagu MÜ-des, arutati ka nendes vabas looduses, kuid ikkagi akadeemilises vormis parasjagu olulisi teemasid, peeti ettekandeid, korraldati arutelusid ja oldi niisama koos. MÜ oli väike eestluse saareke, kus kõlas eesti keel ja eesti meel, mida toideti kaasaegsete teadmistega. MÜ liitis põlvkonda ja hiljem põlvkondi. Praegu on raske öelda, mida ma konkreetselt tean, sest olen just lõpetamas väärikat MÜ ajaloo raamatut, mis Tiina Kirsi ja paljude teiste aukartustäratava töö tulemusel 2012. a ilmus. Seda lugedes on mul tunne, et Kotkajärve ülikool oli justkui värvikirev killuke ajas, mis andis valgust terveks aastaks.
Millega tegeled nüüd?
Küsimus on ilmselt ajendatud sellest, et olen kaasa aidanud „Kalevipoja” ingliskeelse uustõlke ilmumisele. Kuid selleni viis mind aastate eest „Kalevipoja” uurimine ühes rahvusvahelises, kuid hoopiski uute tehnoloogiatega tegelenud teadusprojektis. Nimelt oli ühe arvutiprogrammi loomiseks vaja kasutada mõnd kultuuris väga produktiivset kirjanduslikku teksti. Siit hakkasid asjad edasi hargnema ja viisid eesti kultuuriloo digitaalsete mudelite väljatöötamise ja rakendamiseni, millest kirjutasin väitekirja. Olen ettevalmistuselt filoloog, õppisin ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, pean ennast siiski pigem kirjandus- ja kultuuriloolaseks. Praegu 20. saj eesti kultuurloo uurimisega kirjandusmuuseumis Tartus tegelengi, eriti huvist rahvuskultuuri identiteedi küsimuste vastu. Tegusamalt püüan selle poole, et „Kalevipoja” uustõlge inglise keeles ilmuks e-raamatuna ja leviks üleilmselt, sellega täituks ka tõlkija soov.
Millest kavatsed rääkida?
Olen Kanada eestlastele võlgu ühe „Kalevipoja” loo, mille tahan tänavusel MÜ-l niiöelda korda ajada.
(Edasi loe 26. juuli paberlehest)
- Kotkajärve Metsaülikooli (18.-25. august) võib registreerida veebilehel www.eesti.ca/mu või telefoninumbril 416-421-3812.
