Need on olnud pingelised päevad – täis õnnestumisi, aga ka ebaõnnestumisi ja probleeme.
Uudisteportaal Delfi meenutab, et kõige kauem oli valitsusjuhi ülesannetes Heinrich Mark, kes oli peaministri asetäitja eksiilis 8. maist 1971 kuni 20. juunini (6874 päeva). Kui aga mitte arvestada eksiilvalitsuse peaministreid, on Ansip kõige kauem järjest ametis olnud Eesti peaminister. Tõsi, Konstantin Päts juhtis valitsust kaheksal korral, kokku 3566 päeva, kuid mitte järjest.
Kas Ansipi saavutus – püsida nii pikka aega peaministri ametis – on hea või halb? Selle kohta on arvamusi seinast seina. Aarne-nimeline kommenteerija leiab, et see on negatiivne näitaja, mis on iseloomulik diktaatorlikele riikidele. Teised soovivad peaministrile edu ja õnne ning keegi leiab, et „olla üle 8 aasta vinguvas vabariigis peaminister, on igal juhul hea tulemus”. Tõesti, nurisemist on ju rahva hulgas palju, ja muidugi põhjendatult. Hiljuti avaldatud statistika näitab, et Eesti on elatustaseme poolest Balti riikidest viimane ja tagantpoolt kolmandal kohal Euroopa Liidu riikide seas. See fakt põrmustab peaministri unistuse viia oma riik Euroopa viie rikkama riigi hulka.
Keegi kirjutab Eesti praegusest olukorrast eriti mustalt: „Masendav vaesus, nomenklatuuri priiskamine, suur väljaränne, avaliku korra puudumine, lagunenud teed, suurvargused riigifirmadest, nüri madalalaubaline propaganda ja lausvaletamine – need on asjad, mis jäävad ajalukku iseloomustama Ansipi valitsemisaega.”
Aga ka kõige suuremad virisejad-nurisejad peavad tunnistama, et Eestil on alates 2005. aastast ette näidata tähelepanuväärseid saavutusi. Meenutagem pronkssõduri teisaldamist ja sellega kaasnenud pingete osavat lahendamist. Majandussurutise ületamine nõudis ebapopulaarseid kasinusmeetmeid, mis annavad siiani end valusalt tunda, kuid on maailmas äratanud imetlust. Eurotsooniga ühinemine on samuti toonud kaasa probleeme ja kergitanud märgatavalt tarbekaupade hindu, põhjustades rahva pahameelt. Ometi on nii peaminister kui valitsuse liikmed demonstreerinud kõigi nende sammude juures erakordset kainust ja otsusekindlust. Kas valitsuse tegevus on olnud perfektne? Kindlasti mitte, sest alati saab kõike teha paremini.
Kibe tõde on see, et usaldus peaministri vastu on üha langenud. Kui 2006. a detsembris usaldas peaministrit 69% küsitletuist, siis tänavu märtsis vaid 34%. Siin on kindlasti suur osa viimasel aastal Anispi juhitavat parteid, Reformierakonda räsinud skandaalidel.
Peaminister ütles mullu, et sõltumata praeguse valitsuse elueast ei ole tal plaanis enam järgmist valitsust moodustada. Raske kujutleda, kes nii kogenud valitsusjuhi kingadesse võiks astuda.
Elle Puusaag
