Telli Menüü

Veel topeltkodakondsuse küsimusest

Sel nädalal kerkis päevakorda uuesti topeltkodakondsuse arutamine ja mõistetavalt pani see väljaspool Eestit elavaid eestlasi muretsema. Eesti Elu pöördus selles küsimuses riigikogu liikme Mart Nuti (IRL) poole, kes on aastaid otseselt kodakondsuse küsimusega tegelenud.

Eesti Elu: Oleme siin võõrsil segaduses ja mures topeltkodakondsete isikute suhtes, kellel on sünnijärgselt nii Eesti kui mõne teise riigi kodakondsus.
Mart Nutt

Ajakirjanduses avaldatud artiklite põhjal ei ole küllalt selget pilti olukorrast, mis võib tulla. Kas saaksite Eesti Elule lühidalt selgitada oma seisukohta selles küsimuses.

Mart Nutt: „Teil võõrsil pole mingit põhjust muretseda. Sünnijärgset kodakondsust ei võeta kelleltki ära mingil juhul. Hetkel pole siin mingit eelnõu, kuid debatt käib selle üle, kas topeltkodakondsust tunnustada ka laiemale ringile? Noortel, kes on sünniga saanud nii Eesti kui muu kodakondsuse, pole samuti põhjust karta, et neilt Eesti kodakondsus ära võetakse. Seaduses on tõesti säte, et 18-aastaseks saades peab topeltkodakondsusega isik tegema kolme aasta jooksul valiku, kas loobuda Eesti või muust kodakondsusest, aga kuna mingit sanktsiooni ei ole, on see valik sisuliselt vabatahtlik. Pean mõeldavaks, et selle valikusätte võiks seadusest välja võtta, et topeltkodanikena sündinud ei tunneks end kuidagi seaduse suhtes mittekuulekana. Küll pean ma aga ohtlikuks, kui topeltkodakondsus kui üldpõhimõte seadustatakse. Hetkel on minu seisukohta jaganud IRL, aga teised erakonnad ei taju minu arvates ohtu, mida tähendaks Eesti julgeolekule arvukas Eestis elav Eesti-Vene topeltkodanike kogukond.” (vt ka EKNi avaldus esilehel, juhtkiri ja samateemalised uudised selles lehes)

Eesti Elu

Loe edasi