Teatavaks tehtud otsus lõpetas küll sundolukorra, kus finantsinvesteerijad lõikasid kasu Euroopa valitsuste majandus- ja maksupoliitika lahkhelidest, kuid mitte eurokriisi. Nii liidukantsler Angela Merkel kui teiste euroriikide juhid peavad nüüd jätkama kindlaksmääratud reformikurssi, sest euro päästmiseks pole olemas põhjatut rahatünni, ka Saksamaal mitte.
Meedia suur huvi liidupõhiseaduskohtu otsuse vastu
Jälgimaks kohtuotsuse väljakuulutamist, olid ennast liidupõhiseaduskohtusse (Bundesverfassungsgericht) akrediteerinud 73 ajakirjanikku, sellele lisaks 20 telekanalit ja neli raadiojaama.
Kõrged juristid töötavad momendil Bundeswehri endises kasarmus, nende oma hoone lossi kõrval on veel remondis. Seetõttu nõudis sellise suursündmuse nagu ESMi kohtuotsuse väljakuulutamise organiseerimine kõikidelt tugevaid närve ja head tahet.
Kuigi otsuse ettelugemine oli määratud kella kümneks, kogunesid meeleavaldajad ja ajakirjanikud kohtu ette juba varajastel hommikutundidel. Esimesed „peategelased” saabusid „lavale” veidi peale kella üheksat, nende hulgas üks hagejatest, dr Peter Gauweiler. Teine peahagi esitaja ja ühenduse Mehr Demokratie (Rohkem Demokraatiat), 37 000 kodaniku esindaja prof dr Herta Däubler-Gmelin saabus oma tulipunase autoga ja kaotas esialgu parkimisvõimalust otsides suunataju. Veel autoaknast lubas ta vastata küsimustele kohe, kui on „vabanenud” oma sõidukist. Endine justiitsminister oli enne otsuse väljakuulutamist optimistlik. Küsimusele, miks ta võttis ette raske kohtutee, vastas sotsiaaldemokraat: „Selleks, et kodanikel oleks tulevikuski võimalus valida rahvuslik parlament, kus otsustavad rahva poolt valitud esindajad, kuhu ja milleks maksumaksjate raha kasutatakse.”
Rahus on jõud
Korda jälgivatest politseinikest, kohtuteenritest ja ametnikest õhkus badenlikku õdusust, mis ei sobinud kuidagi kokku otsust kuulama tulnud protsessiosalejate, tavakodanike ja pressiesindajate ootusärevusega. Kuid selles absoluutses rahus peituski suur jõud, mis nakatas kõiki kohalolijaidki.
Rahu õhkus ka kohtu presidendist Andreas Voßkuhlest, kui ta luges monotoonse häälega ette langetatud otsust. Ainult korraks vääratas ta, kui lausus: „Hagejate avaldused on olnud „põhjendatud (begründet)”, kuigi soovis öelda „põhjendamata (unbegründet)”. Selle silbi „un” puudumine oleks läinud maksma miljardeid. Üks kolleeg pööras aga kohe oma ülemuse tähelepanu keelevääratusele, president punastas veidi, naeratas saalist kostnud naeru peale ja korrigeeris oma ütlust. Noore tippjuristi lõppsõnad, enne kui ta andis otsuse lõpuni lugemise edasi Huberile, tekitasid suurt austust, sest ta selgitas lihtsate sõnadega, et keegi ei või praeguses olukorras teada, mida tulevik kaasa toob. Kuid selle eest ei vastuta kohus, vaid parlament ja valitsus, kes peavad praeguses raskes olukorras langetama õiged otsused. Sisuliselt sama on formuleerinud USA kõrgeima kohtu kohtunik John G. Roberts: „Juristide ülesanne ei ole kaitsta kodanikke nende endi poliitiliste otsuste tagajärgede eest.”
Demokraatlik seadusandlus kirjutab ette, et poliitiliste otsuste tegemine ja vastutuse kandmine nende eest kuulub suveräänselt otse või kaudselt valitud põhiseadusorganitele. Fiskaalpakti ja ESMi on kinnitanud Saksamaal rahva poolt valitud Bundestagi ja Bundesrati esindajad koguni kahe kolmandiku häälte enamusega.
Otsus, mis sisaldab „jah” ja „aga”
Kohe, kui Voßkuhle lõpetas otsuse lugemise esimesed read: „Rahva nimel – kaebused Euroopa stabiilsusmehhanismi ja –pakti vastu on tagasi lükatud tulenevalt leppe ratifitseerimise tingimustest,” oli kohalolijatele selge: tegemist on kaua oodatud „jah'iga” koos „aga'ga”. Juristid tegid nimelt sisuliselt küll tee vabaks euro päästmisele, kuid asetasid karmid piiravad tingimused selle kohta, mis puudutab rahvusvahelist õigust. Esiteks ei tohi Saksamaa jaoks ESMis kokku lepitud summa ületada 190 024 800 000 eurot ja ESMi nõukogu tegevust peab olema võimalik kontrollida nii Bundestagil (parlamendi alamkoda) kui Bundesratil (ülemkoda). Juhul, kui üks ESMiga liitunud riikidest ei suuda oma maksekohustusi täita, ei ole liitvabariik kohustatud tema eest finantsilist vastutust kandma. Kui piirangutega ei arvestata, pole liitvabariigil võimalik ESMiga liituda. Telekanali ZDF kolmapäevaõhtustes uudistes kinnitas liidufinantsminister Wolfgang Schäuble (CDU), et Bundestagi „kuningaõigus” otsustada ise maksumaksjate raha kasutamise üle, jääb ESMiga liitumisest hoolimata püsima. Küsimusele, kas minister on kindel, et ka teised ESMi riigid nõustuvad liidupõhiseaduskohtu ettekirjutatud tingimustega, avaldas Schäuble sügavat veendumust, enne kui läks oma koalitsioonipartnerite juurde CSU Berliini esinduses peetavale Oktoberfestile.
Tagasihoidlikud protestid
Ajalehtede kommentaare lugedes jääb mulje, et suurem osa sakslastest on rahul Karlsruhes väljakuulutatud otsusega. ZDFi peatoimetaja Peter Frey kommenteeris, et kriis on muutnud Euroopa demokraatlikumaks ja kohtunike tehtud otsus on tark, nad austasid poliitika vajadusi. Die Linke esindaja Dietmar Bartsch tõi esile, et otsus on huvitavalt formuleeritud, sest oskas teha kaotusestki võidu: „Ilma meie kaebuseta ei oleks tehtud piiranguid,” ütles ta. Däubler-Gmälini arvates mõjus otsus nagu kõrvakiil. Gauweiler, kes esitas veel päev enne otsuse väljakuulutamist Karlsruhesse uue hagi, seekord EKP otsuse vastu osta piiramatult kokku riikide võlakirju, teatas enesekindlalt, et jätkab oma võitlust euro vastu.
Kohtu ette oli kogunenud samuti käputäis meeleavaldajaid, kes protesteerisid otsuse vastu. Kuigi nad ei olnud enda sõnade kohaselt jõudnud veel tutvuda tekstiga, karjusid nad lahkujate suunas „reeturid”. Ratsionaalne debatt, mida püüdis algatada sotsiaaldemokraat Axel Schäffer, lõppes fiaskoga, sest vastuargumentide asemel pakkusid mitmed kohalolijad ebaadekvaatseid väljendeid.
Olenemata liidupõhiseaduskohtu äsjasest positiivsest otsusest, ootab euro päästmist ees juba järgmine tööpõld. Sest mis juhtub siis, kui ESMi ja fiskaalpakti rahadest ei piisa? EKP juht Mario Draghi teatas hiljuti, et kavatseb piiramatus koguses osta kokku rahaagoonias vaevlevate riikide võlakirju. Saksamaa on teatavasti selle vastu ja Schäuble teatel (12. september ZDF Special) kaalub liitvabariigi valitsus vajaduse korral selle vastu esitada Luksemburgi kaebuse. Kuid liidupõhiseaduskohuski hakkab uuesti tegelema selle teemaga ESMi ja fiskaalpakti käsitlemise peamenetluse ajal, mille tärminit pole veel kindlaks määratud.
Aino Siebert, Karlsruhe