See on üks Piibli kriitikute lemmiklugusid, kuna räägib asjast, millele inimmõistus rahuldavat vastust ei saagi leida. Nii nad väidavadki, et Piibel valetab.
Muide - ka sügavalt usklikud inimesed teavad, et füüsika reeglid kehtivad igaühe kohta ning kehtisid isegi aastatuhandeid tagasi, kui veel keegi neid tänasel kujul sõnastanudki polnud. Maailma algusest alates on asjad kukkunud ikka ülevalt alla ja veest raskemad asjad vajunud põhja. Seda teadsid ka need, kes Piiblisse talletasid lugusid, mis ei allu loodusseadustele. Taolistel lugudel endil, mitte neis sisalduvatel üleloomulikel seikadel, on igati adekvaatne sõnum isegi kaasaja inimesele, kelle vaateväli mahub parasjagu nutiseadme ekraani piiresse. Teisisõnu – häda algab sellest, kui suudame mõelda vaid aja ja ruumi raamides ning peame tõeks ainult katseliselt tõestatavat. Nii jäävad taipamata suurimad elutarkused ja kättesaamatuks tõed, mida sõnades edasi anda ei saagi.
Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on tont!? ja hakkasid hirmu pärast kisendama. Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!“ Mt 14:26-27
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
