Subscribe Menu

Juhtkiri: Takistuseks Türgi

Maailma tähelepanu on viimase aasta jooksul olnud Euroopal – Ukrainal ja nüüd Türgil, kuigi viimase territoorium ulatub Edela-Aasiasse, seega mitte puhas osa maajaost. Ent NATO liikmena on tal Euroopas kahjuks sõnaõigus.

Kaitseallianssi pääses Türgi just USA toetuse läbi. Meenutame, et Esimeses maailmasõjas oli Ottomanide (Osmanite) impeerium kaotajate poolel ning proovis genotsiidi kaudu armeenlasi hävitada. Tolerantsed nad ei ole.

Viimastel päevadel on olnud tänu looduskatastroofile, maavärinale Türgi territooriumil, taas kinnitust, et päriselt ei kuulu türklased eurooplaste perre. Hävinud hooned kinnitavad ilmekalt, et ehitusstandardid on madalad olnud. Hukkunud on enam kui 35 000, kodutuid kümneid tuhandeid. Autokraatne valitsus president Recep Tayyip Erdoğani juhtimisel on palunud Läänelt majanduslikku abi, mida inimlikult antakse. Ent valitsus, teades, et Türgi asub maavärinate tsoonis, oleks pidanud tagama eriti kõrghoonete ehitusel märksa rangemaid ehitusseadusi.

Veel NATOst. Ukrainale kallaletungi tõttu on Soome ja Rootsi avaldanud soovi liituda. Soomel eriti on mure, on ju 1 300 km pikkune riigipiir Venemaaga. Mullu sügisel paistis, et liitumine on reaalne – 28 30-st liikmesriigist oli poolt, diplomaatilised liitumisprotokollid olid rahuldavad. Ainult Ungari ja Türgi olid vastu. Tuleb lisada, et oktoobris kohtus Erdoğan Vladimir Putiniga, ei ole teada, mis kokkuleppeid salaja sõlmiti.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more