Selles kontekstis tuleks kaaluda sel nädalal avalikustatud iga-aastast raportit pealkirjaga Global Peace Index, mille koostas Austraalias asuv mõttekoda Institute for Economics & Peace (economicsandpeace.org). Raportit koostades arvestatakse mitte ainult sise- ja väliskonfliktidega, aga ka kogukondliku turvalisusega. Sõna konflikt on mõneti ekslik, kuna sõda on ju enamat, inimelude ja infrastruktuuri hävitamine, mitte vaid lahkhelides olek. Hetkel on selliseid „konflikte“ – tuleb rõhutada, et need pole pelgalt rahutused, mida nälg ja ahnus toovad, vaid peamiselt sõjad, nendega kaasneva süütute, mitte ainult palgasõdurite hävitamisega, maailmas 61. Raport hõlmab 163 riiki. Enam kui kolmandik neist on sõjajalul, turvalist elu ei tunta. Mõtelgem ainult.
Seda maailmas, kus vaid nupule vajutamisega saab saata sõnumeid, tervitusi ning ka anonüümset kriitikat tuhandeid kilomeetreid. Ilma, et ise peaks kartma vastulööke.
Iga indeks on teatud määral subjektiivne. Nagu seadused erinevad riigist riiki, inimesedki suhtuvad sõltuvalt ühiskondlikule koodeksile lähenedes erinevalt, olenevalt sotsiaalsetest ja käitumistavadest. Ühele tähendab kõõrdipilk agressiivsust; teisele aga, nagu pühakiri õpetab, teise põse pööramist. („Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!“ Matteuse 5:39.) Isegi kui see pole lihtne.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
