Nojah, kui targad on läind, siis nad on läind, minul lollil seda rahulikum siin konutada ja neile järgi kaeda. Ega mina pole miski kuningas, pole mul krooni peas ega tollarit taskus.
Mis sa sel uuel aastal ikke vungitad. Jõudu enam pole ja mõistusega on kah nisuke lugu, et ei ole peris kindel, kas on kõik veel alles vai kui palju teda ültse on. Vata vanemaks saamine on palju lihtsam kui targemaks saamine. Ajaratas muutkui veereb ja lohistab sind endaga kaasa ning iga natukese aja tagast suurendab numbrimärki. Aga targemaks saamiseks tuleb endal kah natuke vaeva näha ja kassa tead, ei viitsi enam.
Kõik minust targemad (ühesõnaga pea kõik inimesed) on mulle ikke üteld ja rõhutand, et oma pööningukamber tuleb korras oida, seal sigivad väärt mõtted. No ma olen teda elu jooksul ikke tuulutand küll ja koristand kah. Nüid peaks peris eas korras olema, aga mis sest kasu, kui vundament laguneb.
Eks noorest peast sai ikke kembeldud küll ja nii mõnegi mehega valtsturakat löödud, aga alati olid teised osand endile kõvemad kaardid kätte krabada. No nüid ma olen oma ästituulutatud pööningut kasutand ja kõik trumbid oma kätte saand, aga vastased enam kaartidest ei ooli, kõik tahvad oopis tampkat mängida. Vot sulle sakuska! Ela siis elu vai pea talu.
Aga kui mõtlema akata, ega ma peris kehv mees kah ei ole. Tulin siia võerale maale, akkasin mittemillegagi peale ja suurem osa sellest on mul veel praega alles.
Ainult mälu on viletsaks jäänd. Lugesin oma kirja pandud vilusohvija veel kord üle ja vat mitte ei mäleta, kas see on mu oma tarkus vai kellegi tagast varastatud. Kui keski akkab nõudma, annan kohe tagasi.
Kargu Karla
