Hiiekalender, mille kirjas olevate nimetuste, pühade ja tavade kirjeldusega neli kuud tagasi alustasime, annab teada, et mahlakuu teised vanad rahvanimetused peale teada-tuntud aprilli on kevade-, linnu-, mäha-, pooli-kuu, pori-, puhke(mis)-, sula-, surma- ja vetekuu. Taolised nimetused näitavad, et loodust saab hoida ka oma keelekasutuse läbi.
Mähk on puu õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude; botaanilise nimega kambium. Mähakuu lööb puude koorealuase lahti. Näiteid kasutusest: Lepa, kase mähk. Kevadel lasti mahla ja kaabiti maiuseks mähki. Mähi ajal on puud kerge koorida. Lapsed sõid lepa magusat mähki. * Kasevitsu aga sai koguda vaid varakevadel, enne „mähka minekut“. (Ants Viires.) Sõna võib käänata mähk, mäha, (mähaaeg) või ka mähk, mähi (mähiaeg).
Poolikuu ehk poolkuu nimetus arvatakse olevat seotud künnipäevaga (14.04), mis poolitab tööaasta suve- ja talvepooleks. See meenutab islandlaste aprillikuu teise poole suurpüha ,,Sumardagurinn fyrsti“, mil tähistatakse nende SUVE algust! Meie silmis temperatuuride mõistes tagasihoidlik suvi, kuid tegemist on aasta valgusküllase poolega. Tänavu on islandlaste esimene suvepäev ja selle tähistamine neljapäeval, 20. mahlakuul.
Pori on sügisel, pori on ka kevadel. Kuid miks on lisaks oktoobrile ja jaanuarile (ja nov. kui kooljakuu) ka aprilli üks nimetusi surmakuu? Kas jutt käib talve surmast?
Vihje selgus markusepäeva (25.04) kirjelduses Eesti rahvakalendris ,,Markusepäeva tuntakse samuti äkksurmapäeva (surmapäeva, margusepäeva) nime all. Kirjanduslikes allikais esineb veel ussikuningapäeva nimetus – ussikuningas kutsub sel päeval oma alamad nõupidamisele. Pilistvere kiriku visitatsiooniprotokollis 1680. a. leidub teade püha Markuse päeva pühitsemisest, et see kaitseks karja äkilise surma eest. Töötegemise keelust sel päeval teatab Göseken 1694. a. Mihklist; Alutagusel ei tohtinud sel päeval künda, see võis tuua äkksurma künnihärgadele ja muulegi karjale.“
Aprilli rahvapärased nimetused on ka jürikuu ja lihavõttekuu. See on täis rahvapühi ning võrreldes teiste kuudega on meil aprill ennustuste poolest kõige rikkam. Loomulikult pakub kõige enam kõne- ja mõtteainet ilmaennustus.
,,Mahlakuu on heitlike ilmade kuu, mis toob kord sooja, kord külma. Usutakse, et kui mahlakuu on soe, tuleb lehekuul kindlasti veel külma. Lüganusel näiteks teatakse, et mahlakuus tärganud rohu närvutab lehekuu külm. Mahlakuu lund aga peetakse hea saagi tagatiseks. Saardes on öeldud: kui aprillikuul võtad kindad käest, siis paned seda maikuu sees veel korra kätte.“ (,,Aasta sõõr“, ajakirjast ,,Loodusesõber“, 2/2010, Ahto Kaasik.)
Võru instituudi sauna-aasta kalendris 2023 on mahlakuu pühad järgmised: 1. aprill, karjalaskepäev, võro keeles KARJA MÕTSALASKMISÕ PÄIV, 2.04 urbepäev, võro keeles URBÕPÄIV, 6.04, suur neljapäev ehk SUUR NELÄPÄIV, 7.04 suur reede ehk SUUR RIIDI, 9.04, ülestõusmispüha ehk MUNAPÜHÄ, 14.04 künnipäev, KÜNNIPÄIV, 23.04, jüripäev, JÜRIPÄIV, veteranipäev, VETERAANIPÄIV, 25.04 markusepäev, MARKUSÕPÄIV.
Hiiekalendri pikemad päevade seletused: 2.04. urbepäeva hommikul urbitakse üksteist, lüües õrnalt paju-, kadaka- või kaseokstega ning soovitakse-loitsitakse tervist ja muud head. Päeva toit on jämedast tangust nn urvapuder. Urvaoksad tuleks koju tuua varem, sest sel pühal on puud-põõsad puutumatud nagu hiies. Urbepäevast ärkavad puud elule ja algab sügiseni kestev raierahu.
9.04 Muna-, kevad-, ehk kiigpühaks (lihavõtte- / ülestõusmispühadeks) värvitakse mune. Magajad äratatakse urbides. Koidikul pestakse silmi värkse veega, et saada virkust, jõudu, tervist ja hea jume. Päikesetõusu ajal vaadatakse õues päikese mängu. Hiljem on tavaks käia külas, koksitakse ja veeretatakse mune. Lõuna pool algab kiigeaeg.
14.04 Künnipäevast algab põllutööde aeg. Tõustakse enne päevatõusu, et olla suvi läbi virk ja tubli. Põllumees peab nüüd kas või ÜHE vao kündma, siis sulab lumi ruttu ja saak tuleb hea. Kui liigutada aia- ja põllutööriistu, edenevad edaspidi tööd paremini.
23.04 karjalaskepäeva paiku lastakse kari esimest korda välja. Sel päeval on kõik puud ja võrsed puutumatud nagu hiies – kes neid raiub, sel läheb edaspidi kehvasti. Ka võiks hoiduda mis tahes põllutööst ja müra tegemisest. Muidu võib pikne ja rahe suvel palju kahju teha. Karjalaskepäevast kaob talvine maaviha, võib jälle maas istuda ja paljajalu käia. Püha eelõhtul (22.04) tehakse lõket.
Antud kuu kaduneljapäev (20.04) kehtib vaid kuni kell 07.12, kui sünnib noor kuu.
KADUNELJAPÄEV on kahaneva kuu lõpuperioodil olev vana poolkuu neljapäev. Kahaneva kuu ajal saab ära saata kõik selle, mida te oma ellu enam ei soovi. Saab ära saata haiguseid, probleeme, sündmusi, muresid ning hirme, mis teid painavad või ei teeni enam teie kõrgemat hüvangut. Kuid kõikidest neljapäevadest kõige tähtsam kaduneljapäev toetab veel eriti rituaale, mis on seotud suurpuhastuse, putukate ja näriliste hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma näiteks konnasilmadel, kael, liigsel kehakaalul ja muudel haigustel.
Mahlakuul on erinevates kalendrites veel märkimist väärinud üleilmne maa päev (Earth Day) 22.04 ja meie kristliku kirikukalendri tuuleristipäev 28.04. Tuuleristipäev on liikuv püha, mida tähistatakse kolm neljapäeva enne taevaminemispüha. Kaks neljapäeva enne taevaminemispüha on linnuristipäev ja üks neljapäev varem leheristipäev.
Võro instituudi sauna-aasta seinakalendri puhul on lisaks tore, et saab õppida nädalapäevi võro keeles: esmaspäev – IISPÄIV, teisipäev – TÕSÕPÄIV, kolmapäev – KOLMAPÄIV, neljapäev – NELÄPÄIV, reede – RIIDI, laupäev – PUULPÄIV, pühapäev – PÜHÄPÄIV.
Kuude nimed on ka väga huvitavaks võrdluseks ning paljud kattuvad hiiekalendri rahvapäraste kuude nimedega. Jaanuar on VAHTSÕAASTAKUU (uusaastakuu), veebruar on RADOKUU (huntide jooksukuu), märts URBÕKUU (urbe-/urbade kuu), aprill MAHLAKUU, mai LEHEKUU, juuni PIIMÄKUU (sest lehmad annavad siis palju piima), juuli HAINAKUU (heinakuu), august PÕIMUKUU (viljalõikus, viljavihtude põimimine), september SÜKÜSKUU (sügiskuu), oktoober REHEKUU (vilja kuivatamine ja peksmine), november MÄRDIKUU (mardi(päeva)kuu) ja detsember JOULUKUU õ täheta, mis vihjab sugulusele soome keelega.
