Telli Menüü

Eesti Kultuuriseltside Ühendus kohtus Kassaris

Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ) korraldas 7. – 9. juulini Hiiumaal Kassaris suvekooli. Koos oli rahvusvaheline seltskond (50 inimest), esindades Eesti, Leedu, Venemaa, Abhaasia, Valgevene, Soome ja Prantsusmaa kultuuriseltse.

EKSÜ tegevjuht Liina Miks sõnas suvekooli avades, et seekordne suvekool toimub samaaegselt Väikesaarte laulupeo ja kalurite päevaga, nii et saarel oli oodata nädalavahetuseks põnevat kultuuriprogrammi. Hiiumaa rahvakultuuri spetsialist Helle Mare Kõmmus oli saatnud kohaletulnutele kirjaliku tervituse, kuna viibis sel ajal Lätis juubelilaulupeol. Tervitasid Välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus ja nõunik Kadri Linnas. Kadri tutvustas portaali Global Estonian, erinevaid taotlusvoore, eesti keele õppimise võimalusi, noortevõrgustikku, üleilmse eestluse uudiskirja, mis ilmub eesti, vene ja inglise keeles, samuti kaks korda aastast toimuvaid virtuaalseid foorumeid.

Eesti Kultuuriseltside Ühingu suvekoolist osavõtjad R. Tobiase muuseumi juures.

Tervitas ka Mulgi vanem ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse juhataja Kalle Vister, tuues humoorikaid näiteid mulkidest: „Mulk ei uju ei konna ega koera, vaid tõmbab vee kõhu alla, et vesi kaotsi ei läheks./…/Mulk ei ole kade ainult siis, kui ta piirikivi edasi lükkab“ jms.

„Soome Eesti Noored“ nimel kõneles Tuuli Emily Liivat, kes vedas kontaktseminari, et osalejad omavahel väiksemates rühmadeks tuttavaks saaksid. 

Suvekooli läbivaks teemaks oli kultuuriseltside tulevik ja noorte kaasamine seltside tegevusse.

Pärast õhtusööki Keldrimäe külalistemajas sõideti Orjaku rahvamajja kohtuma kohalike seltsidega. Orjaku sadam on imeilus sildumiskoht loodusturistidele. Sadamas asub restoran, meenetepood ja kohvik. Rahvamajas esitlesid end EKSÜ-le Hiiumaa Kultuuriselts, Kuriste Haridusselts, MTÜ Hiiumaa Teabekapital, Hiiumaa Käsitööselts, Kassari Haridusselts, Orjaku Külaselts ja kõigile unustamatu mulje jätnud Klubi Pühalepa Vanamehed, kes tutvustasid oma seltsi tööna valminud entsüklopeedia mõõtu teoseid Hiiumaa ajaloost, meresõitjatest ja loodusest. Suussulava kringli oli külakostiks kaasa toonud Eve Kangur Pagaritänavalt.

Tobiase 150. sünniaastapäevale pühendatud Peterburi Teataja number leiab koha R. Tobiase muuseumis.

Järgmisel hommikul arutleti mõttetalgutel EKSÜ tuleviku perspektiivide üle. Kuidas teha EKSÜ tegemised meedias nähtavaks ja kuuldavaks, kuidas peegeldada kultuuriseltside tegemisi ühiskonnas. Ilona Kolberg Soomest, Kultuuriseltsist Mihkli pakkus, et EKSÜl oleks vaja oma pressiesindajat, kelle ülesanneteks oleks suhete loomine meediakanalitega. Ants Liimets Narvast ütles, et kui ühe inimesega rääkida, tuleb mõelda, et su ees on tuhatkond inimest. EKSÜ juhatuse liige Maarja Lõhmus sõnas, et tuleb äratada uudishimu ühenduse tegemiste vastu ja anda pidevalt lisainfot, olulised on hing, lähedus ja õige tunnetus. Sädeinimestest võiks teha lugusid. Eesti elule saab kaasa aidata oma tegevustest lugusid rääkides.

Ants Johansoni sõnul tuleks vahendada EKSÜ tegemistest infot teistele Eesti inimestele, inimesi huvitab lugu, mitte kuivad faktid. Väga oluline on ka visuaal. 

Külli Kell Rõka Külaseltsist ütles, et EKSÜ võiks üles korjata erinevad inimesed, kes ei mahu laulu- või tantsuringidesse ega saa laulupeole, n.-ö „et viimased korstnad ei jääks ilma suitsuta“. EKSÜ eesmärk võiks olla silla loomine Eesti ja väljaspool Eestit asuvate kultuuriseltside vahel. 

Väikesaarte laulupeo ühendkoor.

Tiiu Narva-Jõesuust sõnas, et EKSÜ peaks olemas katusorganisatsiooniks väikestele seltsikestele. 

Novembris plaanitakse EKSÜ sügisseminari ja Maarja Lõhmus soovitas kaardistada kõik Eesti kultuuriseltsid kuue piirkonnana, sh väliseesti seltsid, lisades seltside vedajate nimed. Koguda kokku kogemused ja arhiveerida. Teha koostööd mälu osas, sest väärikus tuleb läbi ajaloo. Paljudel seltsidel on järjepidevus katkenud, kui selts on kinni pandud. Räägiti ka Karl August Hermanni korrast ära kodukohast Põltsamaa lähedal. 

Viiu Peterburi Eesti Seltsist tutvustas „Peterburi Teataja“ viimast numbrit, kus mh artikkel „Rudolf Tobias 150“.

Väiksemates töörühmades arutleti, milline võiks olla seltsi panus ühiskonda.

Toodi välja mõtted: Eesti, Eesti kultuuri, ajaloo ja poliitika tutvustamine. Praegust olukorda arvestades Ukraina sõja ajalooliste tagamaade ja põhjuste selgitamine asukohamaal. Toetusaktsioonide korraldamine Ukraina heaks. Eesti riigi välispoliitika elluviimine. Rahvadiplomaatia teostamine igapäevaselt. Eesti keele säilitamine kogukonnas ja eestlaste koondamine.

Väikesaarte laulupeo rongkäik. 

Vajalik on Eesti huvi väliseestlaste tegevuse kajastamise vastu, kodueesti ja väliseesti ühendamine ja kokkutoomine. 

Samal ajal suvekooliga toimus ÜEKNi koosolek, kus otsustati, et 2025. a toimub ESTO Stockholmis, Tallinnas ja Narvas.

Arutelude järel tehti ringsõit imelise meistergiidi Helgi Põlloga, et Hiiumaa vaatamisväärsustega tutvuda. Külastati ka Käinas 29. mail 1873 sündinud Eesti tuntud helilooja ja organisti R. Tobiase muuseumit. Peterburi Eesti Seltsi nimel andis Viiu Tobiase muuseumile üle heliloojale pühendatud ajalehe „Peterburi Teataja“ viimase numbri.

Hiiumaa pealinn Kärdla oli väikese rootsi külana olemas juba 14. sajandil. Kärdla nimi tuleneb rootsi keelest Kärrdal ja tähendab soist, märga orgu. Kiiresti hakkas linn arenema, kui Ungern-Sternbergid sinna 1829. a tekstiilivabriku rajasid. Selle põhitoodanguks kujunes hästi töödeldud villane riie – kalev. Bussituur kulges mööda Aia tänavat, kus peaaegu igas aias on väike purskkaev. Vesi purskab seal 455 miljonit aastat tagasi kukkunud meteoriidi tagajärjel vildakatest paekihtidest, mis on surve all. Kui torud lüüa 10-15 meetri sügavusele maapinda, purskub nendest välja vesi. 

Külasime ka Reigi kirikut ja kalmistut. Reigi kiriku laskis ehitada Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oma vabasurma läinud poja mälestuseks. Kirikus asub Hiiumaa päritolu orel. 

Peatusime Vaemla villavabrikus, kus sai näha kraasimis- ja ketrusmasinaid ning kaasa osta imeilusaid villaseid esemeid. 

Juttu vestmas Kalev Lindal ja Ants Johanson.

Tuur lõppes imearmsa Kassari kabeli külastusega. Kassari kabel on pärit 18. sajandist ja seda peetakse ainukeseks tegutsevaks rookatusega kivikirikuks Eestis. Ajalooline kabeliaed on mitmete tuntud inimeste puhkepaik. Giid näitas meile ka kohaliku kuulsuse Vilhelm Tamme viimset puhkepaika. Köleri maal sellest pikajuukselisest Jeesuse sarnasest mehest kaunistab Kaarli kirikut. 

Pärast ekskursiooni suunduti 13. Väikesaarte laulupeo rongkäiku, kas siis osalejate või pealtvaatajatena. Rongkäik algas Leigeri kuju juurest. Saadi osa toredast laulupeokontserdist ja sellele järgnevast simmanist Kassari kiigeplatsil. Esimene Väikesaarte laulupidu korraldati 2010. a Ruhnu saarel. Seekordse laulupeo juht oli Kalev Lindal. Väikesaarte laulupeo traditsioonilisel kontserdil „Kõik puhuvad“ esines Saku puhkpilliorkester. 

Järgmine EKSÜ suvekool toimub Lõuna-Eestis.

Suur tänu korraldajatele! Olid meeldejäävad suvekooli päevad Kassaris.

Loe edasi